Püüa, Endel. Saaremaa fotograafid 1864–1940. (Saaremaa Muuseumi toimetised.) Kuressaare, 2002, 176 lk.

Toimetanud Olavi Pesti
Kaanekujundus Mati Kiirend

Sissejuhatus

Käesolevas uurimuses jälgitakse Saaremaa fotoajalugu selle tekkest, 1860. aastate algusest kuni 1940. aastani. Siiani on Eesti fotoajaloo uurimisega tegelnud pőhiliselt Kaljula Teder, Peeter Tooming ja Valdeko Vende. Et nende poolt avaldatu kajastab Saaremaa päevapiltnike tegevust küllaltki lünklikult, siis on antud töö eesmärk anda üksikasjalikum ülevaade siinsest varasemast kirevast fotoelust.

Fotoajaloo kirjapanek on küllaltki komplitseeritud tegevus. Andmed on hajutatud, neid vőib leida väga erinevatest, sageli ootamatutest allikatest. Tänuväärseks abimaterjaliks on ajakirjandus, varasema perioodi kohta eriti Christjan Assafrey poolt välja antud “Annoncenblatt” (“Kuulutusteleht”). Mőningaid, peamiselt tegutsemislubade andmise kohta käivaid andmeid leidub arhiivides. Eesti Vabariigi aegse fotoelu kohta oli vőimalus koguda mälestusi fotograafide kaasaegseilt. Informatsiooniallikana ei saa alahinnata ka fotot ennast, eriti just signeeritud ja dateeritud fotot. Selles osas pakkusid peale Saaremaa Muuseumi fotokogu rohket materjali Andi Kirsi , Jaan Otsa ja Johannes Saare erakogud.

Töö jaguneb kahte ossa. Esimeses käsitletakse Saaremaa fotoelu arengut üldises plaanis. Siin on ära toodud ka tähtsamate Saaremaa asjaarmastaja-fotograafide nimed, kellele pildistamine polnud pőhiliseks elatusallikaks, kuid kes siiski jätsid märgatava jälje Saaremaa fotoajalukku. Samuti on heidetud kiirpilk maakonna fotokaubandusse ning vaatluse alla on vőetud ka sel perioodil välja antud trükipiltpostkaardid. Postkaartide osas on toetutud pőhiliselt Saaremaa Muuseumi fotokogule.

Uurimuse teise, mahukama osa moodustavad alfabeetilises järjekorras esitatud ülevaated erinevate fotograafide elust ja tegevusest. Siia on püütud haarata kőik käsitletaval perioodil Saaremaal kas alaliselt vői pikemat aega hooajaliselt tegutsenud elukutselised päevapiltnikud, kes on pildistamisega pőhielatist teeninud. Sageli on elukutseliste ja amatöörfotograafide vahel üsna raske vahet teha. Selles osas olid suureks toeks kaasaegsete mälestused. Kuid siiski leidub siin ka vaieldavusi (näiteks Aleksander Roose ja Ivan Malofejev). Päevapiltnike sünni- ja surmadaatumid on antud uue kalendri järgi, nende nimekujud on kirja pandud selliselt, nagu fotograafid neid ise on kasutanud.

Tööle on lisatud hulgaliselt fotoillustratsioone, mis annavad pildi ateljeedes kasutatud dekoratsioonidest ja fotograafide signatuuridest. Nende lähem tundmaőppimine kergendab tunduvalt fotode identifitseerimist ja dateerimist