Hiie, Piret. 1919. aasta mäss Muhu- ja Saaremaal. (Saaremaa Muuseumi toimetised. 6.) Kuressaare, 2010, 120 lk.

Piret Hiie

Toimetanud Olavi Pesti
Kaane kujundanud Ain Vares
Küljendanud Logolife OÜ, Kuressaare
Trükk: Tallinna Raamatutrükikoja OÜ

Raamatu ilmumist toetasid:
Wolfgang von Szeliga (Saksamaa)
Eesti Kultuurkapitali Saaremaa ekspertgrupp

Raamat annab varasematest pőhjalikuma ülevaate 1919. aasta veebruaris Eesti Vabadussőja tagalas aset leinud talurahva mässust valitseva vőimu vastu. Mässu puhkemist soodustavad asjaolud olid saareline asend ja sellest tingitud puudulik informatsioon riigis valitsevate olude kohta, sh. mobilisatsioonidest Vabadussőtta, ning kitsamas plaanis probleemid maa ja selle kasutusőigusega, mida oskasid enda kasuks pöörata enamlusmeelsed vabariigi vastased. Uurimistöös on kasutatud mitmeid pikka aega tutvustamata jäänud arhiivimaterjale, mis täidavad senistesse käsitlustesse jäänud lünki ja küsitavusi. Laiemalt valgustatakse ka kohaliku vőimuvőitluse tagamaid, mis mässulise őhkkonna tekkimisele oluliselt kaasa aitasid. Nőukogude ajal “ülestőusu” nime all tuntud vastuhaku kohta ilmunud kirjutiste järel on käesolev teos esimene raamatuna avaldatud uurimus iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigi ajal.

Raamatu autor on Saaremaa Muuseumi teadur, ajaloomagister Piret Hiie (sünd. 1985), kelle sulest on varem ilmunud artikleid Saaremaa purjespordi ajaloost ja 2009. aastal raamat “Saaremaa Merispordi Selts. 125 aastat purjesporti Kuressaares läbi aegade ja mälestuste”.

SISUKORD

Sissejuhatus

Mässu pőhjused

Saksa okupatsiooni mőjud
Kaitseliidu formeerimine
Mobilisatsioonid Eesti Vabadussőtta
Enamlaste kihutustöö
Kohaliku vőimu nőrkus

Mäss Muhu- ja Saaremaal 1919. aastal

Kutsealuste salajased koosolekud
Mässu puhkemine
Kaitseliidu tegevus
Mässuliste pealetungi plaan Kuressaarele

Mässu mahasurumine

Karistussalga tegevus
Lőppvaatus Kuressaares
Mässu järelkajad

Kokkuvőte

Kasutatud allikad ja kirjandus