Numismaatika ja bonistika

NUMISMAATIKA

Numismaatika2012. aasta 1. jaanuari seisuga oli kogus 5478 museaali.

Mündikogu sisaldab juhuleide ja annetusi ning aarde- ja peitleidude koosseisus registreeritud museaale. Kogutud on põhiliselt Eesti/Saaremaa territooriumil eri aegadel käibel olnud münte (Baltica, Venemaa ja NSV Liit, Saksamaa, Rootsi). Lisaks sisaldab kogu ka üksikuid saarlaste poolt eri riikidest kaasa toodud ja muuseumile annetatud münte. Enam kui ¾ numismaatikakogu müntidest pärineb Lõpi, Tõrise ja Kuke küla peitleidudest.

Huvitavamad kollektsioonid:

  • 1962. aastal osteti kogusse esimene müntide kollektsioon. See sisaldab muu hulgas suure hulga araabia münte, mida peetakse haruldaseks viikingiaegseks mündiaardeks Saaremaalt.
  • Muhu kiriku 1983. aasta restaureerimistööde käigus eemaldatud põranda alt välja tulnud mündid.
  • 1988. aasta Lõpi küla peitleid, mis sisaldas muu hulgas 20 hertsog Magnuse Arensburgi/Kuressaare vermingut.

Kirjandust kogu kohta:

  • Kiudsoo, M. Tõrise aardeleid. – Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat 1999–2000. Kuressaare 2001, lk. 58–64.
  • Leimus, I. Haruldane viikingiaegne mündiaare. – Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat 2003–2004. Kuressaare 2005, lk. 260–270.
  • Kiudsoo, M. Põhjasõjaaegne mündiaare Saaremaalt Kuke külast. – Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat 2007–2008. Kuressaare 2009, lk.69–79

BONISTIKA

BonistikaKogus oli 2012. aasta 1. jaanuari seisuga 402 museaali.

Kogu sisu.
Kogu on kujunenud põhiliselt annetuste alusel ja koosneb peamiselt Saaremaal/Eestis käibel olnud paberrahadest. Suuremad kollektsioonid on Tsaari-Venemaa ja NSV Liidu ning Saksamaa eri perioodide okupatsioonirahad. Harulduste hulka kuuluvad Saaremaa Maakonnavalitsuse 5%-lise võlakohustuse ehk nn. Nepsi raha kaks eksemplari.