Arheoloogia

Kogusse kuuluvad:

ArheoloogiaJuhuleiud

Juhuleidudena on kogusse jõudnud Saaremaa eri paikadest leitud kivikirveid, talbu, odaotsi, ehteid jt. muinasesemeid. Juhuleidude hulka kuuluvad ka 16.–17. sajandi peitleiud Neemi külast (1960), Nõmmkülast (1965), Tõrise mündiaardesse kuuluvad esemed (1999), Kõnnu kiviaja asulakoha kokkulükatud kultuurkihist kogutud muinasesemed.

Kaevamisleiud

2/3 kogusse kuuluvate museaalide puhul on tegemist arheoloogilistel kaevamistel kogutud leidudega. Esimesed arheoloogiakogusse jõudnud kaevamisleiud pärinevad Liiva-Putla tarandkalme kaevamistelt (1963). Kogu kiire täienemine algas 1980. aastate lõpust seoses arheoloogiliste kaevamistega Kahutsis, Piilas, Tõnijal, Lepnas jm.

Ehitusarheoloogilise järelevalve käigus kogutud ja muuseumile üleantud leiud

ArheoloogiaSiin on leide Kaarma pastoraadist, Maasilinnast, Kuressaare linnast jm.
Arheoloogiakogu suuremad kollektsioonid pärinevad Kuressaare kindlusest, Tõnija Tuulingumäe kalmest ja Kahutsi maalinnast.

Kirjandust kogu kohta:

  • Mägi, M. Ühe ülikupere lugu. Tuulingumäe tarandkalme Tõnijal. – Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat 1997–1998. Kuressaare 1999, lk. 3–17.
  • Kiudsoo, M. Tõrise aardeleid. – Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat 1999–2000. Kuressaare 2001, lk. 58–64.
  • Püüa, G. Arheoloogiakogu kujunemine. – Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat 2001–2002. Kuressaare 2003, lk. 43–65.
  • Leimus, I. Haruldane viikingiaegne mündiaare. – Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat 2003–2004. Kuressaare 2005, lk. 260–270.
  • Pärn, A., Russow, E. Kaarma pastoraat – kas Saaremaa vanim kivihoone? – Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat 2005–2006. Kuressaare 2007, lk. 30–53.
  • Kiudsoo, M. Põhjasõjaaegne mündiaare Saaremaalt Kuke külast. – Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat 2007–2008. Kuressaare 2009, lk.69–79.
  • Mägi, M. Saaremaa muinassadamad – Viltina. – Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat 2007–2008. Kuressaare 2009, lk. 3–35.