Nõukogude aeg

• 1940 – Saaremaa Muuseum nimetati ümber koduloomuuseumiks.
• 1941, algus – vőeti ametlikult üle likvideeritud Vilsandi muuseumi kogud, millest suurem osa viidi paari aasta pärast Vilsandile tagasi.
• 1946 – sőjaväelased andsid Kuressaare linnuse linna täitevkomitee valdusse ning 24.09. avati see külastamiseks.
• 1946,17.06. – direktoriks määrati Timoteus Linna (1912–2011), kes jäi sellesse ametisse märtsini 1976.
• 1947, 15.06. – Saaremaa Muuseum (endine nimi oli taastunud Saksa okupatsiooni ajal; aastail 1946 – 50 kasutati ka paralleelnimetust Kuressaare Maakondlik Muuseum) taasavati ametlikult külastamiseks. Valminud olid ajaloo ja loodusloo osakonna ekspositsioonid.
• 1948, 21.11. – filiaalina avati Viktor Kingissepa Majamuuseum.
• 1949, juuni – avati sotsialistliku ülesehitustöö ja Isamaasőja osakonnad.
• 1950 – muuseum nimetati ümber Kuressaare (alates 1952 – Kingissepa) Rajoonidevaheliseks Koduloomuuseumiks.
• 1951, juuli – avati “nőukoguliku ülesehitustöö osakonna” uus ekspositsioon.
• 1951 – linnuses säilitatud mitmesuguste endiste organisatsioonide raamatukogud anti üle ENSV Riiklikule Avalikule Raamatukogule.
• 1956 – avati uus loodusekspositsioon.
• 1958, august – korraldati Saaremaal Balti vabariikide muuseumitöötajate seminar.
• 1958, 17.10. – rajooni täitevkomitee tunnistas Mihkli talu kaitsealuseks arhitektuurimälestiseks.
• 1958 – saadi esimene ametisőiduk – mootorratas “IŽ”
• 1959,  5.02. – kultuuriminister Aleksander Ansberg  kirjutas alla käskkirjale Mihkli talumuuseumi asutamise kohta.
• 1959, 21.06. – teise filiaalina avati Viki külas Mihkli Talumuuseum.
• 1959 – ümbernimetamine Saaremaa Koduloomuuseumiks.
• 1961 – korraldati I ülesaaremaaline kodu-uurijate ja loodussőprade kokkutulek.
• 1961 – osa kogusid koliti linnuses asunud hoidlast kantseleihoonesse.
• 1961 – muretseti esimene kirjutusmasin
• 1961 – brošüürina avaldati esimene muuseumijuht.
• 1963 – linnuse keldrikorruse neljas saalis avati Kuressaare linna 400. aastapäevale pühendatud püsinäitus, mida eksponeeriti kuni 1973. aastani.
• 1963 – Liiva-Putla kalmetel toimusid esimesed suuremad muuseumi korraldatud arheoloogilised kaevamised.
• 1964 – algas kindlusevallide kapitaalremont.
• 1965 – muuseumi juurde asutati kodu-uurimisring.
• 1966 – remonditi ja sisustati esimene spetsiaalne hoidlahoone (praegune labor-töökoda)
• 1966 – alustati kohalike ajalehtede bibliografeerimist.
• 1966 – alustati ekskursioonijuhtide koolitamist.
• 1967 – avati ajaloo osakonna arheoloogia lőigu uus ekspositsioon.
• 1968 – eelnevail aastail remonditud Kaitsetorni viiel korrusel avati nőukogude perioodi osakonna uus ekspositsioon.
• 1968 – restaureeriti Mihkli Talumuuseumi elumaja, ratastemaja, sauna ja aida katused.
• 1968 – alustati kindlusevallide vooderdise restaureerimist.
• 1968 – muuseumi baasil hakkas tööle Tallinna ekskursioonibüroo filiaal (iseseisvus 1976. a.)
• 1970, november – avati loodusosakonna geoloogia lőigu uus ekspositsioon.
• 1970 – aasta läbi oli avatud suur relvanäitus Ajaloomuuseumi kogudest.
• 1970 – Muhu ja Pöide keskaegne kirik anti muuseumi hooldada (1976 kuulutati need muuseumi filiaalideks).
• 1971 – muuseumile eraldati spetsiaalbuss “Kuban”.
• 1973, 19.05. – kolmanda filiaalina avati Koguvas Juhan Smuuli Muuseum.
• 1973 – lõpetati 1969. a. alanud Suurtüitorni restaureerimine (raiddaatum 1971 ukse kohal ekslik).
• 1973 – restaureeriti Mihkli TM rehemaja pőhjapoolne katus ja J. Smuuli Muuseumi osa rookatuseid.
• 1973 – valmis esimene mittepoliitiline rändnäitus – “Saaremaa kultuuritegelased”.
• 1974 – restaureeriti J. Smuuli muuseumi suveköök ja sepikoda.
• 1975 – algasid Kuressaare linnuse restaureerimistööd.
• 1975 – demonteeriti ajaloo osakonna ekspositsioon (arheoloogia lőik 1977).
• 1975 – linnuses toimusid esimesed ulatuslikumad filmivőtted (Riia Filmistuudio “Mőőga hirmus).
• 1976 – avati nőukogude perioodi osakonna uusima aja lőik.
• 1976 – märtsis määrati muuseumi direktoriks Arnold Allik (1923–1995), kes jäi sellesse ametisse märtsini 1988.
• 1976 – kindluse pőhjabastioni Suurtükitorn vőeti kasutusele fondihoidlana, kuhu koliti üle ka linnuse hoidlas paiknenud kogud.
• 1976 – ilmus brosüüri “Koguva. Juhan Smuuli muuseum” esimene väljaanne.
• 1977 – hangiti väärtuslikem museaal muuseumi uuemas ajaloos – laevavöörikuju “Merineitsi”.
• 1978 – eelmisel aastal kapitaalremonditud V. Kingissepa Majamuuseumis avati uus ekspositsioon.
• 1978 – avati J. Smuuli muuseumi kultuurilooline pőhiekspositsioon.
• 1979 – Koguva küla territoorium (30,4 ha) eraldati muuseumile. Filiaal nimetati ümber J. Smuuli Memoriaal- ja Koguva Vabaőhumuuseumiks.
• 1980, 7.05. – uue filiaalina avati Muhus Linnuse külas Eemu tuulik.
• 1981 – pőhiliselt lőppes J. Smuuli muuseumi uue keskusehoone kapitaalremont ja muuseumi vajadusteks kohandamine. Restaureeriti rida Tooma talu kőrvalhooneid.
• 1981 – avati propagandistlik püsinäitus uusimast ajaloost.
• 1981 – muuseumile anti üle Kahutsi küla Alla talu, kuhu kavandati Saaremaa Revolutsionääride Muuseumi asutamist. (1988. a. anti hooned üle Pöide sovhoosile).
• 1982 – J. Smuuli muuseumi keskusehoones avati püsinäitus “Muhu tekstiil aastail 1850-1930”, Tooma talu kolmes kőrvalhoones etnoloogilised väljapanekud.
• 1982 – muuseumi baasil toimus vabariiklik restauraatorite praktiline seminar (analoogiline ka 1985. aastal).
• 1982 – pőhimuuseumi kantseleihoone korsten tuli lammutada, kuna sellesse oli 5. mail  sattunud Nőukogude piirivalvevägede lipnik Farhad Mustajev. Tänu sellele ehitati hoonele kiiresti uus katus ja korsten.
• 1983 – demonteeriti nőukogude perioodi osakonna ekspositsioon.
• 1983 – alustati kartoteegi “Silmapaistvaid saarlasi” koostamist (alates 1996. a. jätkus ka elektrooniliselt).
• 1983 – ilmus muuseumi töötajate poolt koostatud raamat Saaremaa ajaloo- ja kultuurimälestistest (II tr. 1991).
• 1983 – algasid Muhu kiriku restaureerimistööd, mis muuseumi korraldusel jätkusid kuni 1989. aastani.
• 1983 – tööle rakendati Kuressaare linnuse keskküttesüsteem.
• 1984 – demonteeriti loodusosakonna ekspositsioon.
• 1985 – lőppesid Kuressaare linnuse restaureerimistööd ja 22. juunil toimus selle pidulik taasavamine.
• 1985 – linnuse kahes saalis avati ajaloo osakonna uus ekspositsioon (muinasaeg – 19. saj. keskpaik), kirdetiivas püsinäitus uusimast ajaloost.
• 1985 – Mihkli TM-s eksponeeriti talu ajalugu tutvustav stend.
• 1985 – muuseum korraldas vabariikliku kodu-uurijate seminar-kokkutuleku.
• 1986 – Lossihoovis valmisid uus laululava (eelmine 1960. a.-te algul; selle remont 2008) ja vallisisesed avalikud käimlad.
• 1986 – Koguvas restaureeriti Tooma t. elamu ja Tőnise t. vana aida roogkatus ning kahe talu sepikojad.
• 1986 – J. Smuuli muuseumi etnoloogilised kogud paigutati ümber keskusehoone uude fondihoidlasse.
• 1987 – avati ajaloo osakonna III saali ekspositsioon (1860. aastad – 1940), mida täiendati varem keelatud teemalőikudega 1991. ja 1994. aastal.
• 1987 – linnuse peakorrusel eksponeeriti uuesti neli konserveeritud vapp-epitaafi (kahel järgneval aastal ülejäänud 7).
• 1987 – muuseumi töötajate algatusel asutati Saaremaa Muinsuskaitse Selts.
• 1987 – lőpetati V. Kingissepa muuseumi uue hoone (end. Kingisseppade pansionaat) restaureerimine.
• 1988, 9.03. – muuseumi direktorina alustas tööd Endel Püüa.
• 1988 – Pargi t. 5a asuvas hoones avati reorganiseeritud V. Kingissepa Memoriaalmuuseumi uus pőhiekspositsioon ja näitusesaal; muuseumi vanas hoones (Pargi t. 5) avati ajaloolis-olustikuline ekspositsioon.
• 1988 – Koguva Vabaőhumuuseumile osteti eravaldajalt Koolielu talu hooned.
• 1988 – ilmus brošüür “V. Kingissepp ja Kuressaare” (tsensuuri nőudmisel pealkirjaga “V. Kingissepa Memoriaalmuuseum”).
• 1988 – alustati Pöide kiriku säilitusremonti.
• 1989 – varasema isetegevusliku muuseumi baasil asutati uus filiaal – Ruhnu Muuseum.
• 1989, 11.–12.10 – kindluse vallikraavist leiti viis suurt ajaloolist suurtükki.
• 1989 – lőpetati Mihkli Talumuuseumi laudahoone restaureerimine ja fondihoidlaks kohandamine.
• 1989 – lőpetati kindluse kirdekurtiini restaureerimine ning alustati vallikraavide puhastamist.
• 1990 – taastati ajalooline nimi Saaremaa Muuseum.
• 1990 – J. Smuuli Memoriaal- ja Koguva Vabaőhumuuseum reorganiseeriti iseseisvaks munitsipaalomanduses Muhu Muuseumiks (juhataja Alviine Schmuul).
• 1990 – Muhu kirik anti üle EELK Muhu kogudusele.
• 1990 – Ruhnu Muuseumis avati püsinäitus saare ajaloost.
• 1990 – Aavikute majamuuseumi loomiseks osteti pärijalt ära Kuressaares Vallimaa t. 7 asuv hoone koos sisustusega.
• 1990 – Mihkli TM museaalid paigutati uude hoidlasse (restaureeritud laudahoone).
• 1990 – avaldati esimene ingliskeelne Kuressaare linnuse tutvustav buklett.
• 1990 – muuseumitöötajate osalusel valmis “Eesti Telefilmi” tősielufilm “Kuressaare linnus”.
• 1990 – muuseumi 125. aastapäeva puhul korraldati vabariiklik muuseumitöötajate kokkutulek ja teaduslik konverents.
• 1990 – külastajaile avati linnuse Kaitsetorn.
• 1990 – lőpetati kindluse kaguvalli sisekülje müüritise (osaline) restaureerimine.