Eesti Vabariik
1919, kevad – haridusministeeriumi ettepanekul viidi muuseumikogud linnusest üle Kubermangu t. 14 asunud kohtu- ja politseihoonesse.- 1919, 30.02. – seltsi kogud otsustati anda Saare maakonnavalitsuse käsutusse ning nende korraldamiseks moodustati hoolekogu.
- 1920, 22.09. – maakonnavalitsus vőttis Kuressaare linnuse ja osa selle inventarist Saaremaa Rüütelkonnalt akti alusel üle.
- 1921, sept. – maakonnavalitsus vőttis muuseumi täielikult enda haldusse, kuna hoolekogu end ei őigustanud.
- 1922, suvi – muuseumi kogud toodi üle Lossihoovis asuvasse hoonesse (nüüdne muuseumi kantselei) ja avati regulaarseks külastamiseks.
- 1923 – alates maailmasőjast varjusurmas olnud Saaremaa Uurimise Selts likvideeriti ametlikult
- 1924, sügis – arheoloogiliste kogude tuumik deponeeriti ajutiselt Tartu Ülikooli arheoloogiakabinetile (on nüüd hoiul Tallinna Ülikooli arheoloogiakogus).
- 1925, kevad – muuseum koliti ümber Kuressaare linnusesse.
- 1926 – eelmisel aastal jõustunud Eesti esimese muinsuskaitseseaduse alusel võeti esimeste objektide hulgas kaitse alla ka Kuressaare piiskopilinnus ja muuseumi arheoloogiakogu.
- 1934, 19.01. – Saare maavalitsus andis “Seisuste kaotamise seaduse muutmise seaduse” (10.11.1933) alusel linnuse üle Kuressaare linnale.
- 1935, 30.01. – linnavalitsusele anti üle ka muuseumi kogud.
- 1939, 20.08. – Kuressaare linnavalitsus korraldas linnuses Saaremaal ametlikul visiidil viibinud president Konstantin Pätsi auks piduliku õhtusöögi ja ilutulestiku.
