Arengukava

STRATEEGIA AASTATEKS 2012–2015


MISSIOON

Muuseum on üks peamisi Saaremaa kui eripärase looduse, ajaloo ja kultuuriga piirkonna identiteedi säilitajaid ja tugevdajaid. Selle identiteedi oluliseks osaks on Kuressaare linnus-kindlus kui maailmas ainulaadne arhitektuurimälestis ja Eesti üks olulisemaid turismiobjekte, mida muuseum mőtestatult eksponeerib, jutustades selle lugu laiale maailmale. Kitsamas plaanis on muuseumi kutsumuseks kohalikule kogu-konnale süstematiseeritud ja korrastatud ajaloo- ja kultuurimälu tagamine ja kättesaadavaks tegemine.

VISIOON

Saaremaa elanikkond eristub muust Eestist elanike tugeva kodukohatunnetuse ning ühtekuuluvuse poolest. Enam kui mistahes muu Eesti piirkonna elanikud hoiavad saarlased tugevasti kokku ka väljaspool kodumaakonda. Muuseum on maakonna oluline ja autoriteetne kultuuri-, haridus- ja teaduskeskus ning koht, kuhu inimesed heameelega tulevad ning kust targema ja rahulolevana lahkuvad. Muuseumis töötavad mitmekülgselt haritud, algatusvőimelised ja korralikult motiveeritud inimesed.
Vabaőhumuuseumina toimivas kindluse hoovis kihab elu. Mihkli Talumuuseum on autoriteetne ja populaarne traditsioonilise rahvakultuuri uurimise ja tutvustamise keskus.
Saaremaa Muuseum on hästi tuntud ka laiemas plaanis, olles üks rahvusvahe-liselt tuntumaid Eesti märke, Euroopa atraktiivsemaid muuseume, Läänemere piir-konna pärl ja magnet ning Saaremaa visiitkaart.

VÄÄRTUSED

  • Tegevuse pőhialuseks on autentsed museaalid – nende mőtestatud kogumine, kestlik säilitamine, teaduslik läbitöötamine ja atraktiivne eksponeerimine-tutvusta-mine.
  • Ühtsus mitmekesisuses – muuseumi kőik tegevusvaldkonnad (sh. teadustöö) on tihedalt lőimitud ja üksteist toetavad.
  • Mőistlik tasakaal hariva ja meelelahutusliku tegevuse vahel. – Meelelahutuslikel üritustel on oma koht muuseumi atraktiivsemaks muutmisel, kuid need ei tohi muutuda domineerivaks ega pärssida pőhitegevusi.
  • Koostöövalmidus ja avatus nii kogukondlikus, üleriigilises kui ka rahvusvahelises ulatuses, osalemine mitmesugustes sotsiaalsetes vőrgustikes.
  • Konservatiivne innovaatilisus – püsiväärtusi ja traditsioone hülgamata paindlik kaasaminek sotsiaalsete arengute ja tehnoloogiliste uuendustega.
  • Töötajate usaldusväärsus ja professionaalsus.

KAJASTUS TEISTES ARENGUKAVADES

“21. sajandi Eesti muuseumid. Arengu pőhisuunad 2006–2015” (Tallinn, 2006)

  • Arengu pőhisuundade tekstiosa on lähtealuseks muuseumidele oma arengu-kavade koostamisel. “Kultuuriministeeriumi arengukava 2011–2014”
  • Alalőigus “Muuseumid” käsitletakse Eesti muuseumide arenguid ja väljakutseid.

“Eesti riiklik turismiarengukava 2007–2013”

  • Eesti turismisektori tugevusteks on suures osas riigi kultuuri- ja loodus-pärand. [---] Jätkuvalt kuuluvad Eesti peamiste turismiressursside ehk magnetite hulka ajaloopärand (keskaegsed linnakeskused, kindlused, mőisahooned, rahvuslik käsitöö, pärimusmuusika, festivalid, tavad jne.).
  • Eesti muuseumid on lisaks muudele funktsioonidele ka atraktiivsed ja olulised kultuuriturismi külastusobjektid. Turismi edendamise seisukohalt on olulised olemasolevate muuseumide materiaalse ja tehnilise baasi arendamine.

“Eesti regionaalarengu strateegia 2005–2015”, sh.:

  • Kvaliteetne elukeskkond, ettevőtete ja avaliku sektori aktiivne koostöö ning kogukonnasisesed sidemed muutuvad tulevikus üha olulisemaks piirkondade arenguteguriks. Sellest tulenevalt arenguperspektiivita piirkondi Eestis ei eksisteeri. Piirkondades on hulgaliselt kasutamata arengupotentsiaali oma-näolisuse väljaarendamiseks.

“Saare maakonna arengustrateegia 2020” (2008) olulised tegevussuunad:

  • Kuressaare kindluse kompleksne restaureerimine/konserveerimine;
  • Saaremaa ajaloo eksponeerimine: püsinäituse kontseptsiooni kujundamine, kultuurilooliste teoste väljaandmine, eraalgatuse ja omavalitsuste toetamine väikemuuseumide rajamisel ja arendamisel.

“Kuressaare linna arengukava 2005–2013”:

  • vaatamata üha hoogustuvale ehitustegevusele peab säilima Kuressaare linnuse domineeriv roll linnaruumis;
  • ühe strateegilise arengusuunana nähakse Kuressaare kindluse konserveerimist-restaureerimist ja aktiivset kasutamist;
  • koostöös Saaremaa Muuseumi jt. kultuuriinstitutsioonidega atraktiivsete kultuurisündmuste elluviimine;
  • muuseumi ja teiste kultuuriasutuste őpetusliku funktsiooni arendamisele kaasaaitamine.

“Kuressaare kindluse arengukava. I” (2003; koostatud Muinsuskaitseameti tellimusel):

  • Kuressaare kindlus on Saare maakonna ja Kuressaare linna kőige atrak-tiivsem arhitektuurimälestis ja turismiobjekt, [---] polüfunktsionaalne kultuuriobjekt, mida kasutatakse Saare maakonna ajaloo ja looduse museoloogiliseks tutvustamiseks, kultuuri- ja spordiürituste korraldamiseks ning muudel puhkemajanduslikel eesmärkidel.
  • Kuressaare kindlust konserveeritakse ja restaureeritakse eesmärgiga eksponeerida seda kui arhitektuurimälestist ja ajaloolist kindlusehitist.
  • Kindluse funktsioon muuseumina säilib. Kindluse kompleksi kuuluvat maa-ala, hooneid ja rajatisi kasutatakse ka tulevikus lähtudes eelkőige muuseumi vajadustest. Kompleksi ei tükeldata siia vőőraste institutsioonide sissetoomise teel.
  • Muuseumi toimimise skeem on aegade jooksul välja kujunenud vastavalt vajadustele ja reaalselt eksisteerinud vőimalustele. Muuseum toimib hästi, kuid eelkőige linnusekesksena. Otseselt külastajatele suunatud museoloogiline tegevus peaks tulevikus laienema rohkem kogu kindluse territooriumile, eelkőige vallides ja bastionides olevatesse ruumidesse.

“Kuressaare kindluse kui turismiobjekti arendamine. Turundusstrateegia 2009–2015” (2009, koost. Tuuli Pärtel):

  • Dokumendis pööratakse peatähelepanu turundustegevuse aktiviseerimisele olemasolevate turunduskanalite kaudu ja uute “toodete” ning turundusmeetmete kasutuselevőtule.

“Kihelkonna valla arengukava 2007–2013” (2007):

  • Kihelkonna vald on rikka ja mitmekülgse kultuuripärandiga: siin asuvad XII sajandist pärit kirik koos Eesti vanima oreliga, Eesti üks omapärasemaid muuseume – Mihkli Talumuuseum.
  • Üks eesmärke on olemasolevate hoonete ja objektide rakendamine ning vajadusel kohandamine kultuurse ajaveetmise paikadeks: kontserdid, etendused (nt [---] Mihkli Talumuuseum).

Saaremaa Muuseum on seotud ka riiklike programmide “Pühakodade säilitamine ja areng 2004–2013” ning “Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud” elluviimisega.

LÜHIDALT AJALOOST

Saaremaa Muuseum on Eesti vanimaid ja suurimaid. See asutati estofiilse Saaremaa Uurimise Seltsi (Verein zur Kunde Oesels) muuseumina 1865. aastal. Eesti Vabariigi Asutava Kogu poolt vastu vőetud seisuste kaotamise seaduse alusel andis likvideeritav Saaremaa rüütelkond 22. septembril 1920 Kuressaare linnuse koos muuseumiga ja kogu kindluse üle Saaremaa maakonnavalitsusele. 1934. aastal anti kogu kompleks Kuressaare linnavalitsuse omandusse. I ja II maailmasőja käigus said muuseumi kogud ja dokumentatsioon rüüstamiste ja varguste tőttu tugevasti kannatada.
Riiklikus alluvuses muuseum taasavati külastamiseks 24. septembril 1947. Aastail 1948–91 tegutses filiaalina Viktor Kingissepa Majamuuseum / Memoriaal-muuseum, 1973–90 Juhan Smuuli muuseum (al. 1979 – J. Smuuli Memoriaal- ja Koguva Vabaőhumuuseum; reorganiseeriti munitsipaalomanduses Muhu Muuseumiks), 1992–2002 Linnakodaniku Muuseum.

PŐHIANDMETE ÜLEVAADE

Pőhimuuseum asub Kuressaare linnus-kindluses (järjepidevalt 1925. aastast) ning sellel on neli filiaali:

Mihkli Talumuuseum, asut.1959;
Eemu tuulik, asut. 1980;
Johannes ja Joosep Aaviku Majamuuseum, asut. 1992;
Ruhnu Muuseum, asut. 1990.

Eraldi osakonnana töötab pőhimuuseumi juures Saare Arhiivraamatukogu (asut. 1992).

Muuseumi koguterritoorium (kinnistute suurus) on 115 889 m2 ehk 11,6 ha, millel asub 24 hoonet (neist 7 kindluse hoovis) suletud netopinnaga 5730 m2 ning 25 rajatist.

Pőhimuuseumi ekspositsioonipind on 1198 m2, millel paiknevad püsinäitustena ajaloo osakond (kolmes saalis; avatud 1985 ja 1987), loodusosakond (kolmes saalis; 1993), lähiajaloo osakond (seitsmes saalis; 2005 ja 2011) ja ajalooliste raidkivide väljapanek (1991; avatud ainult suvel) ning kolm saali ajutiste näituste korraldamiseks. Igal aastal korraldatakse oma ruumides ja väljaspool 20–30 ajutist ja rändnäitust.
Filiaalide ekspositsioonipind on kokku 756 m2.

Muuseumi kogudes on 1.01.2011 seisuga 153 701 museaali, neist MuIS-i sisestatud 78 572. Suurimad on fotokogu (74 760 säilikut) ja arhiivkogu (dokumen-did, raamatud, perioodika; 36 463 säilikut). Hoidlate kogupindala on 860 m2, sellest pőhimuuseumis 740 m2.

Muuseumis on 50 koosseisulist töökohta, neist pőhimuuseumis 42. Spetsialistidena töötab 16 inimest, kellest 11 on kőrgharidusega. Suvisel turismihooajal rakendatakse omavahendite arvel täiendavalt u. 30 hooajalist töötajat.

Külastatavus kasvas viimasel kümnendil järjekindlalt kuni 2008. aastani, mil see ulatus 101 012-ni (sellest pőhimuuseumis 87 615), langes 2009. a. 65 008-le (55 016) ning tőusis 2010. a. 70 280-ni (60 468). Umbes pool külastajatest on välismaalased.

Viimase aja suuremad investeeringud:

Nr. Projekti nimetus Toimumise aeg ja tulemus Maksumus kr. (koos km-ga) Rahastajad.
1. Kuressaare kindluse bastionaalse vööndi uuringud ja konser-veerimistööde projekt Koostatud 2005–2006 1 575 230.- Phare 2003 PPF – 1 181 422.-Kuressaare linn – 196 904.-Kultuurimin. – 196 904.-
2. Kuressaare kindluse kui turismiobjekti arendamine 2007Viidi lőpule kolme aja-loolise käsitöökoja (sepi-, klaasi- ja savikoda) ehi-tus kindluse Läänebas-tionisse ja rajati Suurtü-kitorni keldrisse näituse-ruum 1 118 298.- Piirkondade konkurentsivői-me tugevdamise väikeprojektide programm –950 553.-Kuressaare linn– 16 7745.-
3. Kindluse illuminee-rimise II etapp 2007Illumineeriti linnuse fas-saadid, katused ja kaitse-käik 238 124.- Kuressaare linn – 114 192.-Muuseum –123 932.-
4. Vabaőhulava remont 2008Remonditi tugikonstrukt-sioonid, tehti hüdroisolat-sioon, ehitati uus varisein ja remonditi pingistik 816 000.- Kultuurimin. – 600 000.-Kuressaare linn – 21 600.-
5. Kantselei- ja hoidla- hoone ning garaaži fassaadide remont 2008Tehtud 735 141.- Muuseum –499 141.-Kultuurimin. – 236 000.-
6. Kuressaare kindluse kui turismiobjekti arendamine, sh.: bastionaalse vööndi restaureerimine-konserveerimine; lähiajaloo püsinäi-tuse II etapp; arheo-loogilised uurimis-tööd. 2009–15, sellest lőpetatud:vabaőhuürituste abihoone rekonstrueerimine;kindluse hoovi sadevete kanalisatsiooni ehitus;kiviraietöökoja rajamine;püsinäitus “Saaremaa aastail 1950–1994”;linnuse automaatne tule-kustutussüsteem;kindlusehoovi videovalve 60 000 000.- ÜKT – EAS – 51 000 000.- Kultuurimin. – 9 000 000.-

Viimaste aastate eelarve on järgmine (tuhat kr.):

Aasta Tulud Sh. riigilt Kulud Sh investeeringud
2008 9702 5706 9269 625
2009 8764 5509 7656 813
2010 19197 16017 6884 11742

Muuseumi majandustegevust toetavad mh. turismihooajal tegutsevad Tornikohvik, väike välikohvik, muuseumipood, Mihkli TM piknikumaja ja -plats ning rendile antuina kindluse vallikeldreis töötavad neli ajaloolise hőnguga käsitöökoda.

HETKEOLUKORRA ANALÜÜS

MEIE TUGEVUSED

  • Paiknemine väga väärtuslikes ja ainulaadsetes ajaloo- ja arhitektuurimälestistes – Kuressaare linnus-kindluses ja Mihkli talukompleksis. Kindlus on ühtlasi pika traditsiooniga üldtuntud puhkeala.
  • Vajaliku taristu olemasolu ja kompaktsus.
  • Pikk ja auväärne ajalugu vőimaldab jutustada väga mitmesuguseid lugusid. Tänu pikkadele teadustöö ja publitseerimise traditsioonidele on muuseum maakonna keskne mäluasutus.
  • Väljakujunenud spetsiifika, mis pőhineb eelkőige keskaegsel linnusel ja rikkalikel kogudel.
  • Omateenitud vahendid on vőimalust mööda rakendatud taristu arendamiseks.
  • Suhteliselt suured ja atraktiivsed ekspositsioonipinnad.
  • Kompetentne ja kogenud kaader.
  • Merega piiratud mőistus.

MEIE NŐRKUSED

  • Hoiutingimuste mahajäämus nüüdisaja nőuetest.
  • Filiaalide tegevusele liiga vähe tähelepanu pööramine.
  • Museaalide konserveerimis- ja restaureerimisvőimaluste piiratus.
  • Kogude mőnetine ebaühtlus (näit. tagasihoidlik kunstikogu, v. a. keskaja osas).
  • Kohatine liigne rahulolu oma tegevusega, enesekesksus, stagneerumisoht.
  • Kuvandite “Saaremaa Muuseum” ja “Kuressaare linnus” arusaadavas ja mőjusai-mas tasakaalus kasutamine.
  • Uute ideede nappus.
  • Vähene orienteeritus lastele ja puuetega inimestele. Spetsiaalse muuseumipeda-googi puudumine.
  • Sihtrühmade vähene tundmine, sellekohaste uuemate uuringute puudumine.
  • Avalikud ruumid ja püsinäitused peaks olema külastajasőbralikumad.
  • Turvasüsteemide puudulikkus; saalivalvurite töötingimused.
  • Asutusesisese teabevahetuse mőnikord ebapiisav toimimine.
  • Merega piiratud mőistus.

KESKKONNA VŐIMALUSED

  • Kuressaare kindlus on Balti riikide üks haruldasemaid arhitektuurimälestisi ja terviklikumaid kindlusarhitektuuri näiteid kogu Pőhja-Euroopas, Läänemere äärsete rahvaste arhitektuuri ja kultuuri kokkupuutekoht. Mihkli Talumuuseumi hoonetekompleks on oma terviklikkuses üks väärtuslikumaid eesti taluarhitektuuri mälestisi.
  • Looduslikult selgelt määratletud tegevuspiirkond (saareline asend).
  • Saarlaste keskmisest tugevam identiteet.
  • Paiknemine olulises turismipiirkonnas.
  • Tuntus nii kodu- kui välismaal nii turismiobjekti kui mäluasutusena.
  • Suhteliselt stabiilne külastatavus.
  • Pőhimuuseumi asukoht linna puhkealal, Mihkli Talumuuseum kui piirkondlike ürituste väljakujunenud toimumispaik.
  • Tihe koostöö kohalike omavalitsuste ning olulisemate seltside jt. organisatsioonidega.
  • Kogukonna usaldus ja toetav suhtumine, kuna muuseum on maakonnas autoriteetne.
  • Saaremaalt pärit ja siinsete juurtega inimeste huvi ja toetus ning koostöö nende organisatsioonidega.

KESKKONNA OHUD

  • Arhitektuurimälestistes paiknemisest johtuvad piirangud.
  • Geograafilisest asendist tingitud eripärad, sh. lisakulud ja kogukondliku tagamaa väiksus.
  • Stabiilse laeva- ja lennuühenduse puudumine naaberriikidega.
  • Riikliku kultuuripoliitika puudumine ja kultuuri arengukava ebamäärasus.
  • Riigis üha süvenev tsentraliseerimine ja bürokratiseerumine.
  • Ebaefektiivne halduskorraldus ning sellega seotud “linnriigistumine” ja maakondliku identiteedi nőrgenemine.
  • Projektipőhisuse domineerimine ei taga ainelise ja vaimse kultuuri jätkusuutlikku säilitamist ja edendamist.
  • Puudub konkreetne riiklik tellimus muuseumidele, millega seostub krooniline alarahastatus ja majanduskulude ebaproportsionaalne vähesus eelarves.
  • Sotsiaalsest survest johtuv liialeminek nn. atraktiivsuse taotlemisel; “teemapargistumise” oht.
  • Kultuuriavalikkus ja valdkonna juhid ei mőista piisavalt muuseumide erinevat spetsiifikat, kiputakse “ühe mütsiga lööma”.
  • IT-iotism – digitaliseerimise ja virtualiseerimise loodud vőimaluste ülehindamine ja absolutiseerimine.
  • Massikultuuri jätkuv pealetung; üldise kultuuritaseme langus.
  • Kohaliku elanikkonna arvu vähenemine.
  • Turismi kasvu ülehindamine.
  • Tööjőu valikuvőimaluste piiratus.
  • Osa tegevusvaldkondade hooajalisus.

EESMÄRGID JA TEGEVUSED

EESMÄRK 1 – Kogumistöö on eesmärgipärane ja süstemaatiline, pőhiprintsiibiks Saaremaa- ja saarlastekesksus. Muuseumi kogud on heas seisukorras, teaduslikult läbi töötatud, sisestatud MuIS-i ning avalikkusele tutvumiseks kättesaadavad.

Eesmärgi saavutamist mőőtvad andmed:

  • Üldine mőődik, mida arengukavas tautoloogiliselt ei korrata: kavandatud tegevu-sed on tehtud.
  • Kogumistöö on kooskőlas muuseumi kogumispoliitikaga.
  • Kogude kasv toimub kooskőlas kogumispoliitika ja ekspositsioonialase tegevusega.
  • Läbi on viidud fondianalüüs ja kogumispoliitikas lähtutakse selle tulemustest.
  • Kőik laekunud museaalid on registreeritud ja kirjeldatud andmebaasis MuIS – 2015.
  • Retrospektiivselt on andmebaasi MuIS sisestatud 50% varasematest kogudest (kőik kokku 80 000 museaali) – 2015.
  • Digiteeritud on 80% fotokogust ning kogu filmi- ja fonokogu – 2015.
  • Konserveeritud museaalide arv.
  • Kogumisekspeditsioonide ja väliuuringute arv.
  • Muuseumi korrespondentide ja annetajate arv.
  • Kőigis fondihoidlais on nőuetekohased mikrokliimatingimused ning toimub järjepidev säilitustingimuste seire.

Tegevused eesmärgi saavutamiseks:

  • Kogumistöö pőhimőtteid on kontekstuaalsus, esinduslikkus, hőlmavus, optimaal-sus. Kogumistöö prioriteetsed valdkonnad on kindluse hoovist ja Salme muinaslaevade kaevamistelt saadavad arheoloogilised leiud; maakonna ettevőtete tegevus; nőukogude perioodi aineline ja vaimne kultuur; traditsiooniline pärimuskultuur.
  • Kőik koguhoidjad tegelevad järjekindlalt museaalide retrospektiivse sisestamisega MuIS-i.
  • Viiakse lőpule personaalia kartoteegi MuIS-i sisestamine (2012) ja täiendatakse pidevalt selle osalejate andmebaasi.
  • Museaalide plaanipärane digiteerimine, prioriteetideks negatiivide ja klaasnegatiivide ning filmi- ja fonokogu.
  • Plaanipärane fondiinventuuride läbiviimine.
  • Konserveerimistöös on prioriteetsed kindluses eksponeeritavad ajaloolised suurtükid, laekuvad arheoloogilised leiud ja Mihkli Talumuuseumi kogud.
  • Hoiutingimuste parandamiseks remonditakse kantseleihoone fondihoidla (2014), paigaldatakse Arhiivraamatukogu hoidlatesse uus ventilatsioonisüsteem (2012) ning muretsetakse vastavalt vőimalustele uusi kliimaseadmeid.
  • Järjepidev koostöö kohalike antikvariaatide ning sundeksemplaride saamiseks trükikodadega.

Eesmärgi saavutamiseks kavandatavad uued algatused:

  • Ajakohase kogumispoliitika väljatöötamine ja vastuvőtmine ning fondianalüüsi läbiviimine – 2012.
  • Oma välitööde metoodika, uurimisteemade ja ajagraafiku väljatöötamine – 2012.
  • Kompleksekspeditsioonide korraldamine vaimse kultuuripärandi kogumiseks ja jäädvustamiseks – al. 2012.
  • Mihkli Talumuuseumi kogude sisestamine MuIS-i – 2011–2013.
  • Ilmavőrgu kodulehe täiendamine muuseumikogusid ning kindlust ja selle restaureerimist tutvustavate alajaotustega – 2012.

EESMÄRK 2 – Järjepideva ja mitmekülgse teadustöö tulemusel on muuseum maakonna juhtivaid teaduasutusi ja uurimistöö koordinaator, seda eelkőige ajaloo ja koduloouurimise valdkonnas. Teadustöö pőhimőte on muuseumis säilitatava kultuu-ripärandi sidumine ühiskonna üldise kultuuripildiga, mis tagab selle kui mäluasutuse usaldusväärsuse. Uurimistöö on tihedalt seotud kogukonna huvidega, käsitleb ka üleriigiliselt vähe tähelepanu pälvivaid teemasid ning tagab näituste, trükiste ja konverentside kőrge taseme ja töötajate kvalifikatsiooni täiustumise.

Eesmärgi saavutamist mőőtvad andmed:

  • Ilmunud teaduspublikatsioonide ja esitatud ettekannete arv ja vastukaja neile.
  • Muuseumi kogud on teaduslikult inventeeritud.
  • Eksponeeritavate püsi- jm. näituste usaldusväärsus ja teaduslik tase.
  • Konverentside jm. korraldatavate teadusürituste arv ja tase.
  • Vastatud teabepäringute ja väljastatud eksperthinnangute arv.

Tegevused eesmärgi saavutamiseks:

  • Kőik teaduslikud töötajad tegelevad järjepidevalt mingi uurimisteemaga ja kogude teadusliku kirjeldamisega.
  • Ajaloo osakonna uue püsinäituse kontseptsiooni ja näitekava koostamine – 2012–2014.
  • Regulaarselt avaldatakse muuseumi kaheaastaraamatuid ja toimetisi (kumbki kaheaastase tsükliga), mis ühendavad, suunavad ja ergutavad oma töötajate, kohalike uurijate ja kogu riigi teadlaste Saaremaad puudutavat kompetentsi.
  • Mitmesuguste teadusürituste (seminarid, ettekandekoosolekud) korraldamine, sh. igal aastal vähemalt üks konverents.
  • Koduloolaste ja genealoogide tőhusam kaasahaaramine uurimistöösse.
  • Lähiaja prioriteetsed uurimisteemad:
    1. Kuressaare kindluse vanem ehituslugu;
    2. Kuressaare linna ajalugu;
    3. Maaomavalitsuste ajalugu;
    4. Silmapaistvad kultuuri- ja ühiskonnategelased;
    5. Eesti Vabariigi taastamine Saaremaal;
    6. Nőukogude perioodi igapäevaelu;
    7. Saaremaa looduskaitseliikumise ajalugu;
    8. Kihelkonna valla asustuse ajalugu.

Eesmärgi saavutamiseks kavandatavad uued algatused:

  • Albumitüüpi populaarteadusliku väljaande ja uute teaduspublikatsioonide avalda-mine Kuressaare linnus-kindluse ajaloost – 2012–2015.

EESMÄRK 3 – Kőik püsinäitused on nüüdisaja nőuetele vastaval tehnoloogilisel tasemel, informatiivsed ja atraktiivsed ning annavad külastajaile maakonna ajaloost, kultuurist ja loodusest mitmekülgse pildi. Kindlus toimib vabaőhumuuseumina. Ajutiste näituste valik on mitmekülgne ja aktuaalne, pakkudes huvi nii kohalikule, üleriigilisele kui ka rahvusvahelisele publikule. Tänu läbimőeldud näitusepoliitikale on muuseum muuhulgas Saaremaa oluline kunstikeskus.

Eesmärgi saavutamist mőőtvad andmed:

  • Külastajate üldarv ja koosseis ning korduskülastuste arv.
  • Ajutiste näituste arv ja külastatavus.
  • Näitustel eksponeeritud museaalide arv.
  • Külastajauuringute tulemused.

Tegevused eesmärgi saavutamiseks:

  • Vőimaluste otsimine pőhimuuseumi ajaloo osakonna uue püsinäituse koostamise ja eksponeerimise rahastamiseks.
  • Ajutiste näituste poliitika täpsustamine, arvestades senisest rohkem sesoonseid iseärasusi ning laste jt. huvigruppide soove ja vajadusi. Suurendatakse Eesti tipp-kunstnike loomingu tutvustamise osakaalu.
  • Omanäituste ning koostöös teiste muuseumidega korraldatavate ühis- ja vahetusnäituste osakaalu suurendamine. Omanäituste tihedam sidumine uurimistööga.
  • Igal aastal korraldatakse oma ruumides 15–20 ajutist näitust. Lähiaastate suurimad omanäitused on (pealkirjad on esialgsed):
    2012 – “Made in Saaremaa. II” (tutvustab mitmest vaatevinklist maakonna majandust);
    2013 – “Kuressaare – 450” (linnaőiguste saamise ümmarguse aastapäeva tähistamine);
    2013 – “Tagasi koju” (ühisnäitus Ungari Etnograafiamuuseumiga 20. sajandi algul Saaremaalt kogutud rahvakunstiesemetest);
    2014 – “Saaremaa vallad enne ja nüüd”.
  • Maakonna asutustes ringlevate spetsiaalsete rändnäituste korraldamine.
  • Linnuse viidamajanduse korrastamine ja täiustamine selle külastajasőbralikumaks muutmiseks – 2012–2015.

Eesmärgi saavutamiseks kavandatavad uued algatused:

  • Ajalooliste raidkivide püsinäituse üleviimine linnusest edelatiiva restaureeritavasse keldrisse (endine elektrialajaam) – 2014.
  • Kindluse arendusprojekti raames uute väliekspositsioonide (näit. taastatud suurtükipositsioonid, lőunabastioni vőlvkäigud) avamine – 2012–2014.
  • Loodusosakonna püsinäituse täiendamine video- ja audioprogrammidega – 2012–2015.
  • Ajutiste näituste inventari uuendamine ja täiendamine – 2012–2013.
  • Kuressaare Ametikooli dekoorieriala őpilaste rakendamine ajutiste näituste kujundamisel – al. 2012.
  • Sesoonsete ajutiste näituste korraldamine Mihkli Talumuuseumi laudahoones – al. 2012.
  • Näituste üleriigiliste avalike ideekonkursside korraldamine – al. 2012.

EESMÄRK 4 – Muuseum on maakonna oluline őppekeskus, kelle mitmekülgne haridustegevus on kogukonnale oluline ja vajalik.

Eesmärgi saavutamist mőőtvad andmed:

  • Muuseumiőppeprogrammide arv ja mitmekülgsus.
  • Muuseumitundide ja neis osalenute arv.
  • Koostööd tegevate haridusasutuste arv.
  • Muuseumiőppega haaratud sihtgruppide mitmekesisus.
  • Kasutatavate őppe- jm. abivahendite mitmekesisus.

Tegevused eesmärgi saavutamiseks:

  • Haridusprogrammide “Puud eile, täna ja homme”, “Aasta lind, aasta puu, aasta orhidee” ja “Muuseum tuleb külla” ning muuseumitundide “Vaatame Saaremaa sisse”, “Haruldased taimed Saaremaal”, “Vana aja elu”, “Vanad fotod külmkapi magnetil”, “Vanad kaalud ja mőőtühikud”, “Nukud ja rahvariided”, “Gooti kirja tund” jt. jätkamine.
  • Uute haridusprogrammide väljatöötamine ja rakendamine, pöörates suuremat tähelepanu nende sidumisele püsi- ja ajutiste näitustega, tegevuslikkuse ja őuesőppe osakaalu suurendamisele ning täiskasvanuőppele.
  • Spetsiaalsete mänguasjade, őppe- ja meelelahutusvahendite väljatöötamine ja valmistamine ning pedagoogilise kogu täiendamine muuseumihariduse atraktiivsemaks muutmiseks – al. 2012.
  • Őppekäigud Kuressaare kindluse arheoloogiliste kaevamiste tulemuste tutvustamiseks – 2012–2013.
  • Maakonna koolide spetsiaalsete muuseumipäevade korraldamine.
  • Täiskasvanutele mőeldud vestluspärastlőunate sarja jätkamine mitmesuguste erialade spetsialistidega.
  • Hariduslike ja interaktiivsete tegevuste osakaalu suurendamine ajaloofestivalil “Kuressaare lossi päevad”.
  • Ajalooliste käsitöövőtete tutvustamine kindluse Läänebastioni kiviraie-, klaasi-, keraamika- ja sepatöökojas ning vibulasketiiru tegevus. Väiksematele rühmadele töökodades isetegemisvőimaluste pakkumine.
  • Ajalooliste töövőtete ja -vahendite interaktiivne tutvustamine külastajaile Mihkli Talumuuseumis.
  • Kuressaare Ametikooli mitme eriala őpilaste őppepraktika igaaastane juhenda-mine.
  • Giidikoolituse korraldamine koostöös TTÜ Kuressaare Kolledži ja Saaremaa Giidide Ühinguga.
  • Üliőpilastest praktikantide ning täiskasvanud ja őpilaskoduloolaste juhendamine.
  • Laste regilaulupäevade korraldamine Mihkli Talumuuseumis.
  • Aavikute majamuuseumis toimuvate hariduslike ürituste mitmekesistamine.
  • Kőik teaduslikud töötajad esinevad regulaarselt loengute ja ettekannetega ning viivad läbi muuseumitunde.

Eesmärgi saavutamiseks kavandatavad uued algatused:

  • Spetsiaalse muuseumiőpperuumi sisseseadmine linnuse kirdetiiva keldrisse –2014.
  • Ajalooliste tősielufilmiprogrammide demonstreerimine püsinäituse “Saaremaa 1950–94” osana Kaitsetorni 6. korrusele rajatud videolektooriumis – al. 2011.
  • Kooliőpetajate kaasamine uute töövihikute ja -lehtede jt. muuseumiőppevahendite väljatöötamisse – 2012.
  • Lastepäraste atraktsioonidega lasteala rajamine kindluse territooriumile – 2014–2015.
  • Looduse ja pärimuskultuuri őpperaja ning őppepőllulappide rajamine Mihkli Talu-muuseumi ümbrusse – 2012–2013.
  • Osalemine koolituskeskuse “Osilia” juhitavas rahvusvahelises “Comenius–Regio” hariduskoostöö projektis, mille eesmärk on erinevate őppeainete sidususe ja tihedama lőimimise arendamine – 2012.
  • Kihelkondlike haridusürituste ja kogukonnapäevade korraldamine täiskasvanutele pőhirőhuga pärandkultuuril.
  • Interaktiivset tegevust vőimaldava arvuti töölerakendamine pőhimuuseumi lähiajaloo osakonnas – 2012.

EESMÄRK 5 – Tänu läbimőeldult korraldatud avalikele suhetele ja turundusele, edukalt toimivale koostöövőrgustikule ja huvitavatele üritustele on muuseum hinnatud ja teadvustatud kogu riigis ning tuntud ka välismaal.

Eesmärgi saavutamist mőőtvad andmed:

  • Näituste ja ürituste külastajate arv ja rahulolu.
  • Muuseumide ja kindluse keskmise külastusaja pikkus ja korduskülastuste arv.
  • Ilmunud artiklite, sőnumite ja intervjuude arv.
  • Muuseumi tegevuse kajastused massimeedias.
  • Ilmavőrgu kodulehe külastuste arv.
  • Turismiasjaliste jt. koostööpartneritega sőlmitud koostöölepingute arv.
  • Külastajauuringu tulemused.
  • Muuseumitöötajate kaasatus ühiskondlikesse organisatsioonidesse ja komisjoni-desse.
  • Muuseum on maakonna mitteformaalse suhtlus- ja koostöövőrgustiku autoriteetne ja initsiatiivikas sőlmkoht.
  • Kogukonna hinnang muuseumile üleriigilistes kultuuripoliitikat puudutavates aruteludes.
  • Omateenitud vahendite eelarve suurus.

Tegevused eesmärgi saavutamiseks:

  • Traditsioonilise muuseumifestivali “Kuressaare lossi päevad” jätkamine uutes vormides ning vőimaluste otsimine selle ülelinnaliseks laiendamiseks – al. 2013.
  • Rahvusvahelise muuseumiöö ürituste korraldamine ja mitmekesistamine.
  • Riigi ja kogukonna elus oluliste ajalooliste tähtpäevade mőtestatud ja atraktiivne tähistamine. Iga-aastase kalendri “Saarlaste tähtpäevi” koostamine ja levitamine, muuseumi fotonurga jätkuv avaldamine kohalikus ajalehes.
  • Ajaloolises stiilis teatraliseeritud “piiskopi pidusöökide” korraldamine linnuses.
  • Muuseumi 150. aastapäeva väärikas tähistamine asjakohaste ürituste väljaannete jms. – 2015.
  • Kindluses ja linnuses teiste asutuste ja organisatsioonide korraldatavate kultuuri- ja spordiürituste igakülgne toetamine. Kindluse arendusprojekti elluviimisel tekkivate uute vőimaluste (sh. korrastatavad uued pinnad, väravate sulgemine ööseks) rakendamine ürituste mitmekesistamiseks, sh. vabaőhukunstinäituste korraldamine.
  • Koostöösidemete arendamine mitmete partneritega, kes viivad läbi madalhooaja üritusi (kontserdid, näitused, konverentsid, pidulikud vastuvőtud jms.), et tagada külastajate arvu tőus talvehooajal.
  • Projekti “Eesti Film – 100” raames kavandatud ürituste korraldamine vastavalt väljatöötatud programmile – 2012.
  • Igal suvehooajal vähemalt kolme suurema rahvakultuuriürituse korraldamine Mihkli Talumuuseumis.
  • Pőhjaliku anketeerimisel pőhineva külastajauuringu läbiviimine – 2012–2013.
  • Ilmavőrgu kodulehe uuendamine ja tőlkimine nelja vőőrkeelde – 2012.
  • Muuseumi ja selle tegevust tutvustavate artiklite avaldamine kohalikus, üleriigilises ja välismaa ajakirjanduses.
  • Muuseumi populariseerivate trükiste väljaandmine, prioriteetideks album “Kures-saare linnus-kindlus” (2 keeles) ja kindlust tutvustav buklett (4 keeles).
  • Koostöö Kuressaare Turismiinfokeskusega, kodu- ja välismaiste turismifirmadega ning kohalike spaahotellidega, sh. ühisturunduse vallas. Välispartnerite osakaalu suurendamine.
  • Osavőtt Eestis ja lähiümbruses toimuvatest turismimessidest.
  • Maakonna väikemuuseumide tegevuse juhendamine ja koordineerimine, sh. ühisürituste korraldamine.
  • Koostöö Muinsuskaitseameti ja kirikukogudustega maakonna mälestiste väljasel-gitamisel, kaitsmisel ja tutvustamisel.
  • Osalemine Muuseumiühingu ja Eesti linnuste koostöövőrgustiku töös.
  • Koostöö maakonnas tegutsevate organisatsioonidega, eelkőige turismi katusorganisatsioonid, Saaremaa Muinsuskaitse Seltsi, Genealoogia Seltsi, Merekultuuri Seltsi, Kaitseliidu maleva, Kunstiklubi, Kirjandusklubi ja MTÜ-ga “Saaremaa Kodukant” ning Tallinna Saarlaste Ühendusega.
  • Koostöö Saaremaaga seotud välismaa organisatsioonidega: Saaremaa Rüütelkond, huviühendus Interessengemeinschaft Oesel 1941–1944, Saarlaste Ühing Torontos.
  • Koostöö välisriikide saatkondadega ürituste ja näituste korraldamisel.

Eesmärgi saavutamiseks kavandatavad uued algatused:

  • Muuseumi “oma” teatritüki leidmine, lavastamine ja regulaarne etendamine linnuses ja/vői Lossihoovis – al. 2012.
  • Ilmavőrgu sotsiaalmeediakanalite kasutamine muuseumi tutvustamisel – al. 2012.
  • Muuseumi hooneid ja museaale tutvustavate meenete (ka nn. muuseumikoopiate) väljatöötamine ning nende valmistamise ja turustamise korraldamine.
  • Muuseumi maskoti (Muuseumikratt, Sissemüüritud Rüütel vms.) väljatöötamine ja kasutuselevőtt – 2013.
  • Suuremahuliste arendusprojektide algatamine (2013) ja läbiviimine koostöös Kuressaare Linnavalitsusega, peaeesmärgiks kindluse restaureerimise/ konserveerimise lőpuleviimine.
  • Sihipärasem vabatahtlike kaasamine ürituste korraldamisse.
  • Loodus- ja pärimuslaagrite korraldamine Mihkli Talumuuseumi baasil – al. 2012.
  • Osalemine Läänemere äärsete muuseumide vőrgustikus “Museums in collabo-ration around the Baltic Sea” (keskus Gotlandil).
  • Pärimuskultuuri tutvustavate ürituste korraldamine rahvakalendri tähtpäevadel, kaasates erinevaid huvirühmi.
  • Kihelkonna valla kodukandiklubi loomine Mihkli Talumuuseumi baasil – 2012.

6 – TARISTU JA ORGANISATSIOONI ARENDAMISE EESMÄRK on muuseumi pőhifunktsioonide täitmise tagamine, optimaalse ja tervikliku struktuuri saavutamine, muuseumi halduses oleva ajaloo- ja kultuuripärandi säilimine ja atraktiivne tutvustamine, suurürituste tarvis nüüdisaegse teeninduskeskkonna loomine ning kompetentsele ja motiveeritud personalile nüüdisaja nőuetele vastava töökeskkonna loomine.

Eesmärgi saavutamist mőőtvad andmed:

  • Muuseumil on kavandatud eesmärkide elluviimiseks ja ülesannete täitmiseks opti-maalne struktuur ja koosseis.
  • Kuressaare kindlus on komplekselt restaureeritud-konserveeritud ning seda eksponeeritakse kindlusarhitektuuri arengut kajastava vabaőhumuuseumina.
  • Kőik muuseumi ruumid on remonditud, ökonoomsed, nüüdisaegsete kommunikatsioonidega varustatud ja külastajasőbralikud.
  • Museaalide hoiutingimused vastavad kaasaja nőuetele.
  • Muuseum on tööturul konkurentsivőimeline.
  • Kasvanud on turistide otsese teenindamisega seotud töökohtade arv.
  • Oluliselt on suurenenud Kuressaare kindluse ja kogu muuseumi turvalisus.

Tegevused eesmärgi saavutamiseks:

  1. Projekti “Kuressaare kindluse kui turismiobjekti arendamine” raames (2012–2015):
    • Kőigi nelja bastioni ja nelja kurtiini restaureerimine ja konserveerimine.
    • Keskaegsete ringmüüride osade (nurgatornide jäänused, üksikud müürilőigud) arheoloogiline väljakaevamine, korrastamine ja eksponeerimine.
    • Osa ajalooliste suurtükipositsioonide taastamine, lafettide koopiate valmistamine ja eksponeerimine koos ajalooliste suurtükkidega.
    • Kindluse kirderaveliini linnaga ühendava silla taastamine vastavalt ajaloolistele eeskujudele.
    • Kindluse eri osade öise illumineerimise allprojekti jätkamine.
    • Kindluse kőigi väravakäikude varustamine raudvőreväravatega nende öise sulgemise vőimaldamiseks.
    • Kindluse videovalvesüsteemi paigaldamine.
    • Kindluse haljastustööd ja teedesüsteemi korrastamine.
  2. Muud tegevused:
    • Infotehnoloogiavahendite ja nende tarkvara järjepidev uuendamine.
    • Muuseumipoe laiendamine ja sellele uue asukoha leidmine – 2012–2013.
    • Üleminek digitaalsele asjaajamis- ja arhiivisüsteemile – 2012.
    • Personali täiendkoolituses on prioriteetideks infotehnoloogia ja turunduse valdkond ning vőőrkeelteoskuse parandamine.

Eesmärgi saavutamiseks kavandatavad uued algatused:

  • Filiaalina tegutseva Ruhnu muuseumi ja ajaloolise Korsi talukompleksi üleandmine Rannarootsi Muuseumi haldusse – 2012.
  • Filiaalina tegutseva Eemu tuuliku üleandmine Muhu-kesksele omanikule (eelistu-sena vallavalitsusele) – 2012.
  • Muuseumipedagoogi ametikoha loomine ja töölerakendamine.
  • Edelakurtiinis paikneva endise elektrialajaama keldri renoveerimine ajalooliste raidkivide püsinäituse ekspositsiooniruumiks – 2013–2014.
  • Linnuse värava kohal paikneva nooltekoja kapitaalremont – 2013–2014.
  • Projekti “Kuressaare kindluse kui turismiobjekti arendamine” II etapi algatamine koostöös Kuressaare Linnavalitsusega kindluse kolme raveliini ja vallikraave ümbritseva glassii (kaitserinnatis) restaureerimiseks ning vallikraavide puhasta-miseks ja nőlvade kindlustamiseks maakiviga – 2013–2014.
  • Linnuse Vahitorni ja Kaitsetorni ning Pőhjabastioni Suurtükitorni katuste remont – 2012–2013.
  • Linnuse amortiseerunud ja tuult läbi laskvate tinaraamidega vitraažakende väljavahetamine – 2015.
  • Linnuse ja Suurtükitorni keskküttesüsteemi rekonstrueerimine – ?
  • Linnuse elektrisüsteemi ja siseviimistluse osaline uuendamine – ?
  • Kantseleihoone fondihoidla kapitaalremont – 2014.
  • Aavikute majamuuseumi ja abihoone välisfassaadide remont – 2013.
  • Vőimaluste otsimine täiendava fondihoidla rajamiseks kas kantseleihoone pööningule vői kindluse Idabastioni kehandisse.

Dokument on koostatud ja läbi arutatud Saaremaa Muuseumi tööpere üldkoosolekutel 2011. aasta aprilli- kuni juunikuus. Kirja pani ja vormistas teadusala asedirektor Olavi Pesti.