Suveniirid

HERTSOG MAGNUSE PUNANE

455 aastat pärast Kuressaare linnaõiguse väljakuulutamist on meil au ja rõõm esitleda spetsiaalselt lossiõlleks valmistatud ja Saaremaa Muuseumi poolt tellitud „Hertsog Magnuse punast” õlut.

Oleme valinud esindusõlleks kergemapoolse punase (või vaskse) märjukese, mis mõõdukalt külmana peaks rahuldama suvehooajal mitut vajadust: peletama janu, tagama hea maitseelamuse ning suveniirina andma ka toreda mälestuse meie kaunist väikelinnast ühes toreda piiskopilinnusega.

Õlu on iiri tüüpi punane ale õlu, volüümi on sel umbes 5,3 % ning eritellimuse on teostanud äsja oma 25. tegevusaastat tähistanud Pihtla Õlleköök. Õlut on meie lossihoovis asuvas söögikohas Veranda Vernanda saadaval ka vaadist.

Muuseumi-/lossiõlle tegu on olnud väga Saaremaa asi. Madis Vaher Kuressaare Ametikoolist tegi siltide, embleemide, õllealuse ja 4-paki disaineritöö, Zukkeri mehed valmistasid sildid ning vesi tuli Pihtla kaevust. Tekstidega aitasid kaasa Olavi ja Marje Pesti.

Õlut on lossis, kloostris, kindluse müüride vahel alati joodud. Ka pooltuhat aastat tagasi oli lossis õllepruulikoda. Õllekultuur on üleüldse vanem kui kirjasõna, kultuur kõige laiemas mõistes. Juba vanad kreeklased korraldasid sümpoosiume, mis tähendas õlle või veini ühisjoomist (συμπίνειν ).

Eestlaste ja saarlaste kultuuris on koduõllel, õllel samuti märkimisväärne roll. Talumehed, rannakalurid on seda au sees hoidnud ja ka linnamees pole seda ära põlanud. Saaremaa ja koduõlu on vaat et aastasadade jooksul olnud lahutamatud sõnad. Loodame, et see ka jääb nii. Eriti nüüd, kus õlut tehakse suuremas mahus nii Pihtla, Pöide kui Muhu tootmises.

KURESSAARE KINDLUSE VILEPILL

2011. aasta mais leiti arheoloogiliste kaevamiste käigus Kuressaare konvendihoonet ümbritsenud esimese ringmüüri kõrvalt kaevandist väike savist vilepill. Savivile tuli välja konvendihoone kaguküljelt mitme meetri sügavuselt maapõuest, kuid oli pärast puhastamist igati töökorras. Kuigi sellised mänguasjad olid enamasti linnukujulised, on siinne “lind” ilma peata. Võibolla on kujutatud hoopis mingit muud olendit? Süvistatud joonekesed vile külgedel tunduvad siiski markeerivat stiliseeritud linnutiibu.

Looma- ja linnukujulised saviviled levisid nii kesk- kui varauusajal ning säilitasid oma vormi väga pikka aega. Üksikuid savivilesid on leitud ka teistest Eestimaa linnadest, mis on kaasleidude abil dateeritud valdavalt 17.–18. sajandisse. Kuid sarnaseid vorme võib kohata veel isegi 19. sajandil. Kuressaare savivile sarnaneb kõige rohkem Tartust leitud linnuga, mis on dateeritud 17.–18. sajandisse. Seega võib arvata, et savivile pakkus mõnele Kuressaare kindlusesse sõjapakku tulnud lapsele mängulusti umbes 300 aastat tagasi.
Vilepilli koopia on valmistatud Kuressaare kindluse savikojas.

PABERMUDEL  KURESSAARE LINNUS

Mudeli mõõtkava 1:200

Tallinna arhitekti Oksana Solovjova loodud Pabermudel valiti konkursi “Saaremaa suveniir 2007” parimaks meeneks.

17 detailist valmistatav linnuse makett on trükitud kõvale paberile ning meene ostja saab selle ise välja lõigata ja kokku voltida. lisaks paberile trükitud maketile leiab komplektist eesti- ja ingliskeelse ülevaate linnuse ajaloost.