1991	kehtestati ja valmistati muuseumi uus pitsat.
1991	endiselt sőjakomissariaadilt vőeti vastu hilisem kantseleihoone
1991	Pöide kirik anti üle EELK Saaremaa praostkonna käsutusse.
1991	linnuse kirdetiiva keldris avati raidkivide püsinäitus / avafond
1991	demonteeriti V. Kingissepa Memoriaalmuuseumi pőhiekspositsioon.
1991	koostati ingliskeelne ülevaatenäitus "Saaremaa. Mere ja pőllu vahel" ning eksponeeriti see kahes Soome muuseumis (hiljem ka Taani muuseumides). See oli muuseumi esimene näitus välismaal.
1991	muuseumi tellimusel valmis ajalooline dokumentaalfilm "Saaremaal sada imeta" (reţ. K. Kello).
1991	lőpetati Aavikute Majamuuseumi hoonete kapitaalremont.
1991	restaureeriti Mihkli TM rehemaja roogkatus.
1992, 01.01	V. Kingissepa Memoriaalmuuseum reorganiseeriti Saare Arhiivraamatukoguks ja Linnakodaniku Muuseumiks (moodustasid ühe filiaali).
1992	kőik Lossihoovis asuvad hooned vőeti muuseumi bilassi.
1992	vőeti kasutusele spetsiaalse kujundusega muuseumipiletid.
1992	Eemu tuuliku juurde paigutati veskite ajalugu ja ehitust tutvustav stend.
1992	raamatu- ja perioodikakogud ning kodu-uurimused paigutati ümber Arhiivraamatukogu hoidlatesse. Samasse deponeeriti osa kollektsionäär Juhan Saare raamatukogust (tagastati omaniku nőudmisel 1995. a.).
1992, 18.06.	pidulikult avati uued filiaalid - Johannes ja Joosep Aaviku Majamuuseum ning Saare Arhiivraamatukogu.
1992	linnuse 8 saalis toimusid rahvusvahelise fotofestivali näitused.
1992	ilmus värvitrükis eesti- ja ingliskeelne buklett "Mihkli Talumuuseum".
1992	restaureeriti Mihkli TM elumaja roogkatuse pőhjakülg ja lőpetati rehemaja restaureerimine.
1993	linnuse kolmes keldrisaalis avati loodusosakonna uus ekspositsioon.
1993	ilmus esimene "Saaremaa Muuseumi kaheaastaraamat" (järgmised 1995, 1997, 1999, 2001, 2003 ja 2005).
1993	suveperioodiks avati külastajatele linnuse kaitsegalerii.
1993	linnuses toimus Saaremaalt pärinevate baltisakslaste kokkutulek "Oeseltage-93".
1993, mai	avati muuseumi pood, juunis Tornikohvik.
1993	Mihkli TM-s restaureeriti nelja kőrvalhoone roogkatused ja nn. ratastemaja.
1993	kogu Kuressaare kindluse territoorium vőeti muuseumi hooldada ja alustati vősa ja liigsete puude eemaldamist vallidelt ja bastionidelt.
1993	humanitaarabi korras saadi esimene personaalarvuti (järgmine osteti 1995).
1994	lőppes muuseumi uue kantseleihoone kapitaalremont ja juunis vőeti see kasutusele. Endine kantseleihoone ehitati ümber fondihoidlaks ja paigutati sinna osa kogusid.
1994	linnuse keskküttesüsteem ühendati linna tsentraalküttega.
1994	tulekahjus hävisid Mihkli TM tuuliku varemed.
1995, 17.02.	koos muuseumi 130. aastapäeva tähistamisega avati pidulikult uus kantselei- ja hoidlahoone.
1995	linnuse 20 ruumis toimusid Saaremaa biennaali "Ajaloo vabrik / Fabrique d Histoire" näitused jm. üritused.
1995	lőpetati linnuse tsentraalse kanalisatsiooni ning seda linnaga ühendava survetrassi ja veevärgi ning ülepumpamisjaama väljaehitamine; rajati seni keskkütteta hoonete soojustrass.
1995	ehitati uus garaazihoone ja muuseumihoonete piirdeaed.
1996	muuseum läks Kultuuriministeeriumi otsealluvusest Saare Maavalitsuse haldusalasse.
1996	ilmus muuseumi töötajate aktiivsel osalusel koostatud koguteos "Saaremaa Ühisgümnaasium 1865-1995".
1996	restaureeriti Mihkli TM elumaja ja kujundati pőhjalikult ümber ekspositsioon.
1996	lőpetati kantseleihoone keldrite kogude hoidlaks ümberehitamine ja sisustamine ning koliti sinna etnoloogiliste puuesemete kogu.
1996	alustati Saaremaa kultuuriloolise videoarhiivi koostamist.
1996	lőpetati kindluse pőhjabastionit linnapargiga ühendava jalakäijate silla ehituse pőhitööd ja väravakäigu restaureerimine ning avati kindluse vanim sissepääs külastajaile.
1997	koostati ja kinnitati muuseumi uus pőhimäärus.
1997	ehitati ümber Suurtükitorni fondihoidla sisustus ning koliti sinna vanas fondihoidlas (praegune töökojahoone) paiknenud esemed. (I korrusele ehitati uued riiulid järgmisel aastal.)
1997	Kuressaare linnuses ja kindluse hoovis toimusid II Saaremaa biennaali "Invasioon" näitused jm. üritused.
1997	alustati linnuse katuse kapitaalremonti (lőpetati 2001.a).
1997	lőpetati kindluse pőhjabastioni restaureerimine ja haljastamine ning 31.10. toimus selle ja jalakäijate silla pidulik avamine.
1997	vőeti kasutusele Kuressaare linnuse eripostitempel.
1998	lőppes kőigi Lossihoovi hoonete faktiline üleandmine muuseumile ning teenindusmaa (kogu kindluse hoov koos vallide ja bastionidega) vormistamine.
1998	avati Ruhnu Muuseumi uus ekspositsioon. Enamik kogudest koliti endise Korsi talu laudahoones ja aidas asuvatesse ajutistesse hoidlatesse.
1998	algas museaalide sisestamine arvutiprogrammi KVIS.
1998	koostöös Kaitseliidu Saaremaa Malevaga korraldati linnuses Eesti kőigi aegade suurim käsirelvade näitus.
1998	muuseumi tutvustav buklett avaldati saksa ja soome keeles.
1998	Lossihoovis toimusid W. Shakespeare'i "Kuningas Johni" vabaőhuetendused.
1999	lőpetati endise fondihoidla rekonstrueerimine labor-töökojaks ning hangiti puidutöökoja seadmed ja masinad.
1999	seoses linnuse uue kassakioski valmimisega paigutati väravakäigus eksponeeritud ajaloolised suurtükid järgmisel aastal pőhjabastioni väravakäiku.
1999	kogud täienesid 18.09. Tőrise külast leitud hőbeaardega.
1999	linnuses eksponeeriti suurnäitus "Sada aastat Saaremaal".
1999	linnuses eksponeeriti näitus "Saaremaa őlu" ning ilmus T. Jakovlevi samateemaline brošüür.
1999	ilmus muuseumi töötajate osalusel koostatud "Kuressaare linnaatlas".
30.07. - 01.08.1999	Lossihoovis toimusid Kuressaare I Ooperipäevade etendused.
1999	esitleti restaureeritud tulistavat ajaloolist suurtükki "Kotkas".
1999	restaureeriti Mihkli TM elumaja katuse esikülg.
1999	rekonstrueeriti kindluse peavärava juures asuv välikohvik.
1999	seati sisse interneti-ühendus.
1999, veebruar	varastati Tallinnas muuseumi väikebuss "Volkswagen" koos mitme restaureeritud museaali ja Kaarma kiriku unikaalsete skulptuuridega.
2000	linnuses toimusid suured kunstinäitused "Kursi koolkonna päevad Kuressaares" ning eesti ja flaami nüüdiskunsti ühisnäitus "10 paar".
2000	lőppes kindluse vallikraavide süvendamine ja kallaste korrastamine.
2000	seati sisse Interneti püsiühendus.
2000, detsember	jőudis lőpule endise maakonnaarhiivi hoone rekonstrueerimine arhiivraamatukogu uueks hooneks ja fondihoidlaks.
2001	arhiivraamatukogu uus hoone sisustati mööbliga (sh. perioodika hoidlas muuseumi esimesed liugriiulid) ning koliti kogud endisest hoonest sinna üle.
2001	osa ajaloolisi kogusid ja muuseumi arhiiv paigutati ümber arhiivraamatukogu keldrihoidlatesse.
2001, 23.03.	toimus arhiivraamatukogu uue hoidla pidulik avamine.
2001	ajaloo osakonna I saali paigaldati uus valgustussüsteem
2001	haakriku (mereheidiste) näitus “Läänetuule toodud – muidu saadud” saavutas Narva näituste festivalil II–III koha.
2001	toimus esimene meelelahutuslik kogu pere üritus – Kuressaare lossi päev.
2001	linnust ja muuseumi külastas Taani kuninganna Margrethe II abikaasaga.
2001	alustati keskaja stiilis piiskopi pidusöökide korraldamist linnuses.
2001	lőpetati linnuse katuse ja kaitsegalerii kapitaalremont.
2001	Lossihoovis asuv abihoone rekonstrueeriti vabaőhuürituste teenindusruumideks.
2001	linnuses rakendati tööle elektrooniline walkman-giid.
2001	korrastati ja vőeti kasutusele kindluse Pőhjabastioni “Vahimehe kelder”.
2001	alustati Mihkli Talumuuseumi puhkeplatsi rajamist ja püstitati sinna pukktuulik.
2002	linnuse “sissemüüritud rüütli” keldris eksponeeriti vastavat legendi tutvustav installatsioon.
2002	saadi kőigi aegade esemerohkeim eraisiku annetus – Maria Schönbergile kuulunud ruhnu rahvarőivaste kollektsioon (226 eset).
2002	muuseumi toimetiste esimese väljaandena ilmus Endel Püüa raamat “Saaremaa fotograafid 1864–1940”.
2002	muuseumi osalusel jőudis lőpule koguteose “Saaremaa” I köite väljaandmine.
2002	linnust ja muuseumi külastas Läti president Vaira Vike-Freiberga abikaasaga.
2002	kindluses toimus esimene rahvusvaheline tantsufestival “Saaremaa Valss”.
2002	likvideeriti Linnakodaniku muuseum.
2003	linnuses eksponeeriti suurnäitus “Made in Saaremaa (Saaremaa majandus uue aastatuhande algul)”.
2003	Kuressaare kindlus arvati UNESCO maailmapärandi nimekirja nominendiks.
2003	saavutati programmi PHARE osalusega projekti “Kuressaare kindluse kui turismiobjekti arendamine” rahastamine.
2003	linnuse Vahitorni šahti paigaldati nn. Lőviaugu legendil pőhinev heliinstallat-sioon.
2003	lőpetati kindlusevalli loodekülje pőhjapoolse osa keskaegse välisvooderduse konserveerimistööd.
2003	paigaldati linnuse öise illuminatsiooni I järk.
2004	lőpetati Kuressaare kindluse arengukontseptsiooni väljatöötamine.
2004	muuseumi toimetiste 2. väljaandena ilmusid Caesar Kaljo mälestused “Kolm retke Pőhja-Jäämerel ja talvitumine Jamali poolsaarel aastail 1918–1921”.
2004	lőpetati Mihkli Talumuuseumi puhkeplatsi rajamine (valmisid piknikumaja ja saun).
2005	lőpetati Lossihoovi avalike käimlate renoveerimine ning endise kütusehoidla ümberehitamine suuremőőtmeliste museaalide hoidlaks (avati 20. mail).
2005,12.09	avati pidulikult kolmes saalis paiknev püsinäitus “Saaremaa aastail 1939–49”.
2006	valmis kindluse restaureerimise-konserveerimise projekt.
2006	Saaremaal toimus Eesti muuseumitöötajate kokkutulek.
2006	eksponeeriti fondinäitus "Eestis viies. 141 aastat Saaremaa Muuseumi".
2006	20. juunil avati kindluse Läänebastionis asuvad ajaloolise ilmega käsitöökojad.
2006	- muuseumi toimetiste 3. väljaandena ilmus Endel Püüa raamat “Punane terror Saaremaal 1941. aastal”.
2006	linnuses toimusid rahvusvaheliste Louis Kahni päevade üritused
2007	Kaarma valla Kuke külas leiti ehitustööde käigus 17. sajandist pärinev mündiaare, mis antakse üle muuseumile.
2007	ilmus koguteose “Saaremaa” 2. köide, mille koostamisel osalesid paljud muuseumi töötajad.
2007	Mihkli Talumuuseumi rehemajale ehitati uus roogkatus
2008	vabariigi 90. aastapäeva puhul eksponeeriti Saaremaa kollektsionääride ühisnäitus “Eestiaegsed asjad”.
2008,30.04	avati pőhjabastionil Suurtükikeldri näitusesaal.
2008	ilmus Maret Soorski koostatud ajalooliste postkaartide album “Tervitusi Kuressaarest”.
2008,16.05	külastas linnust Hollandi kuninganna Beatrix.

Lehekülje algusesse