1940	Saaremaa Muuseum nimetati ümber koduloomuuseumiks.
1941, algus	vőeti ametlikult üle likvideeritud Vilsandi muuseumi kogud, millest suurem osa viidi paari aasta pärast Vilsandile tagasi.
1946	sőjaväelased andsid Kuressaare linnuse linna täitevkomitee valdusse ning 24.09. avati see külastamiseks.
1946,17.06.	direktoriks määrati Timoteus Linna, kes jäi sellesse ametisse märtsini 1976.
1947, 15.06.	Saaremaa Muuseum (endine nimi oli taastunud Saksa okupatsiooni ajal; aastail 1946-50 kasutati ka paralleelnimetust Kuressaare Maakondlik Muuseum) taasavati ametlikult külastamiseks. Valminud olid ajaloo ja loodusloo osakonna ekspositsioonid.
1948, 21.11.	filiaalina avati Viktor Kingissepa Majamuuseum.
1949, juuni	avati sotsialistliku ülesehitustöö ja Isamaasőja osakonnad.
1950	muuseum nimetati ümber Kuressaare (alates 1952 - Kingissepa) Rajoonidevaheliseks Koduloomuuseumiks.
1951, juuli	avati "nőukoguliku ülesehitustöö osakonna" uus ekspositsioon.
1951	linnuses säilitatud mitmesuguste endiste organisatsioonide raamatukogud anti üle ENSV Riiklikule Avalikule Raamatukogule.
1956	avati uus loodusekspositsioon
1958, august	korraldati Saaremaal Balti vabariikide muuseumitöötajate seminar.
1958, 17.10.	rajooni täitevkomitee tunnistas Mihkli talu kaitsealuseks arhitektuurimälestiseks.
1958	saadi esimene ametisőiduk - mootorratas "IZ"
1959, 21.06.	teise filiaalina avati Viki külas Mihkli Talumuuseum.
1959	ümbernimetamine Saaremaa Koduloomuuseumiks.
1961	korraldati I ülesaaremaaline kodu-uurijate ja loodussőprade kokkutulek
1961	osa kogusid koliti linnuses asunud hoidlast kantseleihoonesse.
1961	muretseti esimene kirjutusmasin
1961	brosüürina avaldati esimene muuseumijuht.
1963	linnuse keldrikorruse neljas saalis avati Kuressaare linna 400. aastapäevale pühendatud püsinäitus, mida eksponeeriti kuni 1973. a.
1963	Liiva-Putla kalmetel toimusid esimesed suuremad muuseumi korraldatud arheoloogilised kaevamised.
1964	algas kindlusevallide kapitaalremont.
1965	muuseumi juurde asutati kodu-uurimisring.
1966	remonditi ja sisustati esimene spetsiaalne hoidlahoone (praegune labor-töökoda)
1966	alustati kohalike ajalehtede bibliografeerimist.
1966	alustati ekskursioonijuhtide koolitamist.
1967	avati ajaloo osakonna arheoloogia lőigu uus ekspositsioon.
1968	eelnevail aastail remonditud Kaitsetorni viiel korrusel avati nőukogude perioodi osakonna uus ekspositsioon.
1968	restaureeriti Mihkli Talumuuseumi elumaja, ratastemaja, sauna ja aida katused.
1968	alustati kindlusevallide vooderdise restaureerimist.
1968	muuseumi baasil hakkas tööle Tallinna ekskursioonibüroo filiaal (iseseisvus 1976.a.)
1970, november	avati loodusosakonna geoloogia lőigu uus ekspositsioon.
1970	aasta läbi oli avatud suur relvanäitus Ajaloomuuseumi kogudest.
1970	Muhu ja Pöide keskaegne kirik anti muuseumi hooldada (1976 kuulutati need muuseumi filiaalideks).
1971	muuseumile eraldati spetsiaalbuss "Kuban".
1973, 19.05.	kolmanda filiaalina avati Koguvas Juhan Smuuli Muuseum.
1973	restaureeriti Mihkli TM rehemaja pőhjapoolne katus ja J. Smuuli Muuseumi osa rookatuseid.
1973	valmis esimene mittepoliitiline rändnäitus - "Saaremaa kultuuritegelased".
1974	restaureeriti J. Smuuli muuseumi suveköök ja sepikoda.
1975	algasid Kuressaare linnuse restaureerimistööd.
1975	demonteeriti ajaloo osakonna ekspositsioon (arheoloogia lőik 1977.a).
1975	linnuses toimusid esimesed ulatuslikumad filmivőtted (Riia Filmistuudio "Mőőga hirmus).
1976	avati nőukogude perioodi osakonna uusima aja lőik.
1976, märts	määrati muuseumi direktoriks Arnold Allik, kes jäi sellesse ametisse märtsini 1988.
1976	kindluse pőhjabastioni Suurtükitorn vőeti kasutusele fondihoidlana, kuhu koliti üle ka linnuse hoidlas paiknenud kogud.
1976	ilmus brosüüri "Koguva. Juhan Smuuli muuseum" esimene väljaanne.
1977	hangiti väärtuslikem museaal muuseumi uuemas ajaloos - laevavöörikuju "Merineitsi".
1978	eelmisel aastal kapitaalremonditud V. Kingissepa Majamuuseumis avati uus ekspositsioon.
1978	avati J. Smuuli muuseumi kultuurilooline pőhiekspositsioon.
1979	Koguva küla territoorium (30,4 ha) eraldati muuseumile. Filiaal nimetati ümber J. Smuuli Memoriaal- ja Koguva Vabaőhumuuseumiks.
1980, 07.05.	uue filiaalina avati Muhus Linnuse külas Eemu tuulik.
1981	pőhiliselt lőppes J. Smuuli muuseumi uue keskusehoone kapitaalremont ja muuseumi vajadusteks kohandamine. Restaureeriti rida Tooma talu kőrvalhooneid.
1981	avati propagandistlik püsinäitus uusimast ajaloost.
1981	muuseumile anti üle Kahutsi küla Alla talu, kuhu kavandati Saaremaa Revolutsionääride Muuseumi asutamist. (1988. a. anti hooned üle Pöide sovhoosile).
1982	J. Smuuli muuseumi keskusehoones avati püsinäitus "Muhu tekstiil aastail 1850-1930", Tooma talu kolmes kőrvalhoones etnoloogilised väljapanekud.
1982	muuseumi baasil toimus vabariiklik restauraatorite praktiline seminar (analoogiline ka 1985. a.).
1982	pőhimuuseumi kantseleihoone korsten tuli lammutada, kuna sellesse oli sattunud Nőukogude piirivalvevägede lipnik. Tänu sellele ehitati hoonele kiiresti uus katus ja korsten.
1983	demonteeriti nőukogude perioodi osakonna ekspositsioon.
1983	alustati kartoteegi "Silmapaistvaid saarlasi" koostamist (alates 1996. a. jätkus ka elektrooniliselt).
1983	ilmus muuseumi töötajate poolt koostatud raamat Saaremaa ajaloo- ja kultuurimälestistest (II tr. 1991).
1983	algasid Muhu kiriku restaureerimistööd, mis muuseumi korraldusel jätkusid kuni 1989.a.
1983	tööle rakendati Kuressaare linnuse keskküttesüsteem.
1984	demonteeriti loodusosakonna ekspositsioon.
1985	lőppesid Kuressaare linnuse restaureerimistööd ja 22. juunil toimus selle pidulik taasavamine.
1985	linnuse kahes saalis avati ajaloo osakonna uus ekspositsioon (muinasaeg - 19. saj. keskpaik), kirdetiivas püsinäitus uusimast ajaloost.
1985	Mihkli TM-s eksponeeriti talu ajalugu tutvustav stend.
1985	muuseum korraldas vabariikliku kodu-uurijate seminar-kokkutuleku.
1986	Lossihoovis valmisid uus laululava ja vallisisesed avalikud käimlad.
1986	Koguvas restaureeriti Tooma t. elamu ja Tőnise t. vana aida roogkatus ning kahe talu sepikojad.
1986	J. Smuuli muuseumi etnoloogilised kogud paigutati ümber keskusehoone uude fondihoidlasse.
1987	avati ajaloo osakonna III saali ekspositsioon (1860. aastad - 1940), mida täiendati varem keelatud teemalőikudega 1991. ja 1994. a.
1987	linnuse peakorrusel eksponeeriti uuesti neli konserveeritud vapp-epitaafi (kahel järgneval aastal ülejäänud 7).
1987	muuseumi töötajate algatusel asutati Saaremaa Muinsuskaitse Selts.
1987	lőpetati V. Kingissepa muuseumi uue hoone (end. Kingisseppade pansionaat) restaureerimine.
1988, 09.03.	muuseumi direktorina alustas tööd Endel Püüa.
1988	Pargi t. 5a asuvas hoones avati reorganiseeritud V. Kingissepa Memoriaalmuuseumi uus pőhiekspositsioon ja näitusesaal; muuseumi vanas hoones (Pargi t. 5) avati ajaloolis-olustikuline ekspositsioon.
1988	Koguva Vabaőhumuuseumile osteti eravaldajalt Koolielu talu hooned.
1988	ilmus brosüür "V. Kingissepp ja Kuressaare" (tsensuuri nőudmisel pealkirjaga "V. Kingissepa Memoriaalmuuseum").
1988	alustati Pöide kiriku säilitusremonti.
1989	varasema isetegevusliku muuseumi baasil asutati uus filiaal - Ruhnu Muuseum.
1989	kindluse vallikraavist leiti viis suurt ajaloolist suurtükki.
1989	lőpetati Mihkli Talumuuseumi laudahoone restaureerimine ja fondihoidlaks kohandamine.
1989	lőpetati kindluse kirdekurtiini restaureerimine ning alustati vallikraavide puhastamist.
1990	taastati ajalooline nimi Saaremaa Muuseum.
1990	J. Smuuli Memoriaal- ja Koguva Vabaőhumuuseum reorganiseeriti iseseisvaks munitsipaalomanduses Muhu Muuseumiks (juhataja Alviine Schmuul, al. 2005. a. Kadri Tüür).
1990	Muhu kirik anti üle EELK Muhu kogudusele.
1990	Ruhnu Muuseumis avati püsinäitus saare ajaloost.
1990	Aavikute majamuuseumi loomiseks osteti pärijalt ära Kuressaares Vallimaa t. 7 asuv hoone koos sisustusega.
1990	Mihkli TM museaalid paigutati uude hoidlasse (restaureeritud laudahoone).
1990	avaldati esimene ingliskeelne Kuressaare linnuse tutvustav buklett.
1990	muuseumitöötajate osalusel valmis "Eesti Telefilmi" tősielufilm "Kuressaare linnus".
1990	muuseumi 125. aastapäeva puhul korraldati vabariiklik muuseumitöötajate kokkutulek ja teaduslik konverents.
1990	1990 - külastajaile avati linnuse Kaitsetorn.
1990	lőpetati kindluse kaguvalli sisekülje müüritise (osaline) restaureerimine.

Lehekülje algusesse