English

Saaremaa muuseum
Ajalugu
Tsaariaeg
Eesti Vabariik
Nõukogude aeg
Eesti Vabariik
Linnus-kindlus
Kuressaare linnus
Ajaloost
Püsinäitused
Ajaloo osakond
Lähiajaloo osakond
Loodusosakond
Filiaalid
Aavikute majamuuseum
Eemu tuulik
Mihkli talumuuseum
Arhiivraamatukogu
Ruhnu muuseum
Põhimäärus
Külastusajad ja piletite hinnad
Piiskopi pidusöök
Kuressaare lossi päev 2010
Teenused
Ekskursioonid
Ruumide kasutamine
Museaalide kopeerimine ja laenutamine
Töötajad
Kontaktandmed
Saaremaa Muuseumi trükised
Suurtükk Kotkas

Üritused
Näitused
Konverentsid
Kontserdid
Muud üritused
Haridusprogrammid

Pildialbum

Külalisteraamat

Huvitavad lingid

Suurtükk Kotkas Prindiversioon

Eesti vanim lahingukorras suurtükk asub Kuressaares

Jah, nii see tõepoolest on – üsnagi märkimisväärne osa Eesti summaarsest suurtükiväe tulepotentsiaalist asub Kuressaare linnuses. Tegu on Rootsis Eskilstunas 1803. aastal valatud välisuurtükiga, mille Võlla mõisa omanik Friedrich Wilhelm von Buxhoeveden (1750-1811) tõi 1809. aastal Vene-Rootsi sõja trofeena Soomest kaasa. 1930. aastatel toodi kaks Võlla mõisas asunud suurtükki Kuressaarde, kus neid hakati eksponeerima Kuressaare linnuses.
1990. aastatel tekkis vajadus muuta ajaloolist kindlusekompleksi senisest atraktiivsemaks ning juhtida avalikkuse tähelepanu säilinud kaitserajatiste restaureerimise vajadusele. Rakvere firma Class X Furniture puhastas ja konserveeris suurtükitoru ning ehitas ajaloolisele sõjariistale jooniste ja pildimaterjalile tugineva teabe alusel uue lafeti. Viimati Vene tsaaririigi sõjaväelaste poolt sõjariistana tarvitusel olnud suurtüki taaskorrastamise järgsel esitlusel 10. septembril 1999 ristiti see Kotkaks, teenindav suurtükiväelane aga kanoniir Vassiliks.
Vanal Liivimaal, sh ka Kuressaares võeti suurtükid kasutusele 14. saj. lõpus. Taani ajal loendati Kuressaare kindluses juba 162 mitmesugust suurtükki, rootslased andsid aga 1710. aastal kapituleerudes Vene vägedele üle 66 kahurit. 1836. aastal viidi siinne relvastus üle Ahvenamaale Bomarsundi kindlusesse. Veel kord pandi kindluse vallidel kahur üles 19. sajandi II poolel, andmaks linnarahvale teada reisiauriku saabumisest.
Eesti vanima lahingukorras suurtükiga saab Saaremaa Muuseumi külastaja tutvuda Kuressaare linnuse sissekäigu juures.
Kuressaare linna ja Saaremaa Muuseumi pidulike ürituste aegu tehakse sõjariistaga ka pauku. Eraldi ettevõtmisena on muuseumi ühe atraktiivsema eksponaadiga saluteeritud ka Kuressaare linnuse auväärseimate külaliste meeleheaks. Nii on välisriikide riigipeadest Kuressaare lossihoovis püssirohuvingu nuusutatud Taani kuninganna Margrethe II, Läti president Vaira Vike-Freiberga ning Soome president Tarja Halonen.

Kokkuleppel Saaremaa Muuseumiga on suurtüki demonstreerimist ja kahuripauku võimalik tellida.

Kontakt:
SAAREMAA MUUSEUM
Telefon: 45 57541, 45 54 463
muuseum@muuseum.tt.ee



Viimati muudetud: 15. Juuni 2006, Näidatud 5026 korda
Saaremaa Muuseum
Leht koostatud 0.39 sekundiga