|
19. sajandi lõpul kuulus Kuressaares Sepa tänav 9 (hilisem Vallimaa 7) asuv majavaldus koos krundiga aednik Johann Brennerile (1834 – 92). Omaniku surma järel ostis selle Kuressaare kaupmees Jakob Aavik (Joosep Aaviku isa) oma vennale Mihkel Aavikule (Johannes Aaviku isa). 1. aprillil 1896 asuski Mihkel Aavik (1844 – 1909) siia koos abikaasa Anne (1849–1918) ja laste Aadu, Liisi ja Juuliga. Johannes Aavik elas oma vanematekodus kooliõpilasena aastail 1898 – 1902 ja hiljem, 1919 – 26 Saaremaa Ühisgümnaasiumis eesti keele õpetajana töötades. Vanemate surma järel jäid maja hooldajaiks õed Liisi
(1885 – 1949) ja Juuli (1890 – 1959). 1961. aastast kuni surmani 1989 oli sama maja Joosep Aaviku kodu. 19. juunil 1992 avati siin Saaremaa Muuseumi filiaalina Johannes ja Joosep Aaviku Majamuuseum
Johannes Aavik
Silmapaistev keeleteadlane Johannes Aavik sündis 1880. a. Pöide kihelkonnas Randveres. Lõpetas Kuressaares gümnaasiumi (1902), õppis keeleteadust Tartu ülikoolis (1902 – 03), Nezini Ajaloo-Filoloogia Instituudis (1903 – 05) ning Helsingi ülikoolis (1906–10). Töötas prantsuse ja eesti keele õpetajana gümnaasiumides ja Tartu ülikoolis ning haridusnõuniku ja koolide peainspektorina haridusministeeriumis.
Johannes Aaviku elutööks oli keeleuuendus, mis oma ulatuselt ja mõjult on ainulaadne kogu maailmas. Keeleuuendusliikumise kõrgperioodil (1912 –26) esitas J. Aavik oma põhilised ettepanekud eesti keele struktuuri uuendamiseks ja sõnavara rikastamiseks. Ta lõi kunstlikult kümneid uusi sõnu (näit. malbe, mõrv, naasma, relv, roim, uje, taunima, siiras jmt.), tema ettepanekul võeti eesti keeles tarvitusele mitusada laensõna soome keelest ja eesti murdeist
(näit. algupärane, avardama, edu, hetk, huvi, kiinduma, soodus jne.). Keeleuuendite ja uute sõnade kasutamist demonstreeris J. Aavik oma tõlketeoseis. Eesti keele õpetajana avaldas ta metoodilisi kirjutisi ja praktilisi keeleküsimusi käsitlevaid töid.
1944. a. põgenes Johannes Aavik koos perekonnaga Rootsi, kus jätkas oma viljakat filoloogitööd.
Johannes Aavik suri 17. märtsil 1973. aastal Stockholmis ja on maetud sealsele Metsakalmistule.
Joosep Aavik
Muusikapedagoog, koorijuht ja organist Joosep Aavik sündis 17. novembril 1899. a. Kuressaares kaupmehe perekonnas. Peale Kuressaare gümnaasiumi lõpetamist (1919) algasid muusikaõpingud Tallinna, hiljem Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. 1927. aastal lõpetas Joosep Aavik Tallinna Konservatooriumi helikunstniku diplomiga, töötades seejärel Tartu Ülikooli kirikus organisti ja koorijuhina. 1929. aastal saabus J. Aavik tagasi Kuressaarde, kus temast sai Laurentiuse kiriku organist. Alates 1930. aastaist on Joosep Aaviku nimi lahutamatult seotud Saaremaa kultuurieluga: üle 50 aasta töötas ta siin muusikaõpetajana gümnaasiumis ja muusikakoolis, samuti koorijuhi, orkestri dirigendi ja organistina. Korduvalt oli ta valitud laulupidude üldjuhiks.
On tegelenud ka heliloominguga.
Joosep Aavik suri Tallinnas 20. novembril 1989. aastal ja on maetud Kuressaarde, Kudjape kalmistule
Külastusajad ja piletite hinnad
|
)
)