Püsinäitus Saaremaa ajaloost

Püsinäitus Saaremaa ajaloost paikneb ülakorruse ristikäigus ja kahes suures saalis. Siia pääseme vahitorni eeskojast algavat kőverat treppi mööda. Ekspositsiooni juhatab sisse 1908. aastal Kuressaares sündinud kunstniku Erik Haameri suureformaadiline őlimaal "Saaremaa" (1940). Enamus ristikäigu väljapanekuist käsitleb Saaremaa muinasaega.

Esimese saali eksponaadid illustreerivad Saaremaa ajalugu 14. saj. - 19. saj. II pooleni. Välja on pandud hertsog Magnuse poolt välja antud Kuressaare ferdingid - ainsad Saaremaal vermitud mündid, rootsiaegsed seaduseraamatud ja mulaaž Saaremaa kaardist, mis annab ettekujutuse tollastest geograafilistest teadmistest, XVII sajandil kasutatud tööriistad. Lőmala mőisa kaart (1695) meenutab kuningas Karl XI poolt teostatud mőisate reduktsiooni, millega Saaremaa aadel kaotas 25% oma senisest maavaldusest. Kiriku osa tollases ühiskonnas kajastavad massiivne korjanduskast, nn. rahapakk (arvatavasti XVII saj.) ja tavaliselt kiriku sissepääsu juures asunud häbipakk, kuhu jalgu-, käsi- ja kaelapidi sai korraga kinnitada kaks "patust."

Saaremaa on rikas keskaegsete kunsti- ja arhitektuurimälestiste poolest.Gooti skulptuuristiile esindavad muuseumis peakorrusel eksponeeritava "Maarja kroonimise" kőrval veel 1420. a. paiku loodud "Evangelist Johannes" (Ida-Preisi koolkond) ning "Püha kuningas mütsiga" ja "Püha kuningas krooniga". Viimased on kuulunud mingile kappaltarile, ilmselt mőnes Saaremaa kirikus, autoreiks meistrid Lüübeki kunstiringist. Vanimat kiviraiekunsti esindab trapetsikujuline hauaplaat "ilmapuu" kujutisega (XII-XIII saj.; restaureeritud 1985). Selletaolisi plaate ja nende fragmente vőib näha mitmes Saare- ja Läänemaa kirikus ja kirikuaias. Hauaplaadi reljeefse ornamendi pőhiosa moodustab sale tüvi vői telg, millest trapetsi laiemas osas kasvab välja neljast kaarest ümbritsetud rombi vői ratasristi motiiv. Jalg trapetsi kitsamas osas lőpeb kas geomeetrilise ornamendi vői kahele poole hargnevate "juurtega". Seda motiivi vőiks nimetada "päikesepuuks" vői "ilmapuuks", mille ülaosa sümboliseerib päikest ja nelja ilmakaart, tüvi aga on ilmatelg, maailma püsivuse väljendaja. Vanimaks kindlalt teada oleva autori taieseks muuseumis on 1630. a. puuskulptuurid "Johannes" ja "Maria". Nende looja B. Raschky oli mőnda aega Kuressaare käsitööliste oldermann; tema käsitööks on ka Muhu ja Karja kiriku kantsel (vastavalt 1629 ja 1638). Pilkupüüdvad on kohtukorraldust iseloomustavad eksponaadid: nn. kohtukull XVIII sajandi algusest, mis pidi vőimuatribuudina seisma igal kohtulaual, vangi käerauad, puutahvel kurjategijatele "Röwel-Mörtsukas", mis riputati kaela konvoeeritavale kurjategijale, Kuressaare maakohtu protokollid. Selle perioodist on muuseumi kogudes vanimaid talupoegade poolt valmistatud dateeritud tarbeesemed, mis on paigutatud eraldi vitriini: püssirohusarv (1708), veimevakk (1773), vitsahammas (vahend puunőude vitsutamiseks, 1786), ehtekarp (1800), vinnal (1807) jt. Talurahva elu-olu ja igapäevast tööd tutvustav etnograafiline ja fotomaterjal on esitatud temaatiliselt. Kesksel kohal on talutoa interjöör, milles ei puudu saaremaa lahtitőmmatav voodi.


Ajaloo püsiväljapaneku 1. saali ekspositsiooni lőpetab mőisasalongi interjöör. Välja on pandud biidermeierstiilis mööblikomplekt XIX sajandi I poolest, pool sajandit vanem inglise kappkell "Denton", umbes sajandivanune pőrandalambialus ja seinakaunistused. Ekspositsioon jätkub taas ülakorruse galerii-koridoris, mille kaudu pääseme osakonna 2. saali. Haridust ja kultuuri XVIII-XIX sajandi Saaremaal iseloomustavad fotod, dokumendid, raamatud, esemed. Samas vőib tutvuda terve rea Saaremaal sündinud ja siin töötanud väljapaistvate kultuuritegelaste elu ja tegevusega. Eksponeeritud raamatute hulgas on 1773. a. Piibel, 1793. a. lauluraamat, 1797. a. katekismus, 1815. a. koolilugemik, 1853. a. aabits ja J. W. L. von Luce "Topograafilisi andmeid Saaremaa kohta" (1823). Dokumentidest on haruldasemad 1785. aastal B. von Campenhauseni poolt välja andma hakatud käsikirjalise ajalehe "Kuressaare Nädala- ehk Teadeteleht" number, Luce allkirjaga majandusdokumendid, P. Südda poolt koostatud Kärla kihelkonnakooli hinneteleht.


Ajaloo püsiväljapaneku 2. saal tutvustab materjale tsaarivőimu viimasest poolsajandist ja maailmasődade vahelistest aastakümnetest. Ajastut iseloomustas turumajanduslike suhete üha kiirenev areng, mille seadusandlikuks toeks oli teiste "kroonukirjade" seas "Seadmissed tallorhwa renttima lugu kinnitamisseks Saaremaal" (ilmunud 1865 Kuressaares). Reformi paberlikku külge iseloomustavad 60 tsaarirubla - talu keskmine aasta rendisumma, Laratsi talu rendileping, vőlamaksukviitungid jt. dokumendid ning seaduseraamatud. Kohalike käsitööliste toodangu näidistena on eksponeeritud omapärane metallvokk, A. Sassi töökojas Leisis valmistatud vaip, talupojatoolid, üks neist muhulikult mőnusa pealkirjaga "Olge head ja istuge!", firmamärgiga ahjupotid jpm. Saarlaste elus on alati tähtsal kohal olnud meri. Seda rőhutab ka ekspositsioonis laevandusele eraldatud oluline osa, alateemadeks laevaehitus, meremeheelu, meretransport ja sadamad, salakaubavedu, väljarändamine. Haruldasemaks eksponaadiks on siin 1977. a. Harilaiu madalal lestatraali sattunud umbes kahe sajandi vanune vöörikuju - nn. merineitsi, purjelaevade nimesildid ja "Jaen Teäre" makett, hukkunud laevadelt metalli varumisel kasutatud looshaagid e. rauanorimise pihid ja merepőhjakiiker.

XIX saj. lőpu - XX saj. alguse kultuurielule pühendatud kolmes vitriinis ja kuuel stendil on kesksel kohal 1886. aastal asutatud Kuressaare Eesti Seltsi mitmekülgne tegevus. Rohkete laulukooride, ansamblite ja näitetruppide tegevust iseloomustavate fotode, pisitrükiste ja dokumentide kőrval pakuvad kindlasti huvi esimesed siin ilmunud ajalehed "Arensburger Wochenblatt" (hakkas ilmuma 1875), "Saarlane" (1884) ja "Hääl" (1907) ning raamatud (vanim aastast 1864) ja postkaardid. Rohkesti huvitavat materjali on I maailmasőja kohta. Välja on pandud sődinud poolte relvastus, sealhulgas Vene miinipildujad 1915. ja 1916. aastast, saarlaste postisaadetisi väerinnalt kodustele, Vene armee autasusid, fotosid sőjategevusest Saaremaal jpm. Üsna rikkalik on tuletőrje ajaloole pühendatud ekspositsioonilőik: oli ju 1867. a. asutatud Kuressaare Vabatahtlik Tuletőrje Ühing üks esimesi Eestis. Suurimat tähelepanu väärib siin vast 1830. aastail kohapeal valmistatud tuletőrjeprits, mis on meie riigis säilinute hulgas vanuselt teine.