SAAREMAA MUSEUM > Huvitavat > Fotolood

Fotolood

Fotol lossivaht Aleksei Kaljo (1864-1932) kundesid ootamas, et neile nii linnust kui selles asuvat muuseumi tutvustada. Pildistatud 1920. aastate I poolel. Martin Jakobsoni foto (SMF 3761:291)
Saarlaste kogunemine Kuressaare bussijaamas enne mandrile minekut 23.08.1989. Foto: Enno Raun, SM

23. augustil 1989 korraldati Eestis, Lätis ja Leedus ühine poliitiline massimeeleavaldus umbes 2 miljonist inimesest koosneva rahvaahela näol, mille eesmärk oli näidata maailmale Baltimaade vabadustahet ning juhtida tähelepanu NSV Liidu ja Saksamaa vahel 1939. aastal sõlmitud Molotovi-Ribbentropi paktile, mille salaprotokollid viisid Baltimaade okupeerimise ja annekteerimiseni NSV Liidu poolt. Lääne-Eesti saartele see rahvaahel küll ei ulatunud, kuid saarlased võtsid siiski sellest kogu maailma tähelepanu pälvinud ajaloolisest sündmusest osa – mandrile läks kaasmõtlejatega käsi ühendama üle 1000 saarlase. Fotod: Enno Raun, SM.



Foto Tervisemuda transport Suurlahest. Pildistatud enne 1940.a. Kirss, Andy kollektsioon. SM F 3761:1404 FLiiklusavarii Kuressaares 15. juulil 1931. a. varahommikul, Lossi tänaval maja nr. 14 ees . Kokku põrkasid auto nr. 1 ja auto nr. 10. Nr. 1 oli Saare maavalitsuse sõiduauto ja ajalehes juhi nime ei mainitud. Auto nr. 10 kuulus A. Maripuule. Mõlemad juhid pääsesid vigastusteta, Küll aga said autod kannatada. Sündmuskohal käinud ja asja lähemalt uurinud ajakirjanik vihjas oma kirjutise lõpus maavalitsuse autojuhile kui võimalikule süüdlasele. Ta oletas, et maavalitsuse autojuht oli öisest ringisõitmisest väsinud ja tema põhjustaski avarii tähelepanematuse tõttu. Kindel oli see, et „Samal ööl sõitnud maavalitsuse autoga maavalitsuse esimees M. Neps ja kuuldavasti sõidutatud sellega ka mõningaid tähtsamaid pidulisi kuursaalist suvekuninganna valimistelt koju“. Foto: SMF 3590:11Üks tavaline tööpäev Sõrve talus. Carl Oswald Bulla foto. SMF 3235:1Üle Saaremaa läks 14-palliline urrugaan. Selline oli 1936. a. 27. juuli kohaliku ajalehe Meie Maa esikülje artikli pealkiri, mis jätkus: Muhu tänane pilt: hävitatud viljapõllud, purustatud hooned, murtud metsad ja surmaohvrid. Tormist, küll mitte nii hullusti, sai osa ka Kuressaare. Pühapäeval 26. juulil oli Kuressaare Eesti Seltsi juubelipidustuste teine ja aastalaada esimene päev. Seetõttu oli juba varakult linnas palju rahvast liikumas. Algselt Lossihoovi kavandatud pidulik aktus tuli tormise ilma tõttu lossis maha pidada, kuhu mahtus ainult osa huvilisi. Kontserdi ajaks oli raju üle läinud ja lauludel lasti õues kõlada. Samal ajal maal võttis torm kohati katastroofi mõõtmed. Urrugaan e orkaan, mille tugevuseks hinnati hiljem 14 palli, algas Laimjalast ja läks üle Kuivastu Muhu saarele. Saaremaa viljaaidaks nimetatud Pöide jäi tormi teest kõrvale. Laimjalas laastasid maad kanamuna- kuni rusikasuurused raheterad. Senini teadaolevalt suurim rahetera kaalunud lausa pool kilo. Kartulipealsed peksti puruks just õitsemise ajal. Oder, mis viimaste vihmade järel oli hakanud põuast kosuma, peksti teradest tühjaks. Kaerast on jäänud järele vaid kõrre otsas lipendavad lestad, kirjutas kohal asja uurimas käinud Postimehe ajakirjanik. Audla metsas lõi rahe puud lehtedest paljaks. Mets oli must nagu pärast tulekahju. Vanamõisa metsas murdis torm viis tuhat suurt mändi. Torm lõhkus maju, pikne süütas mitu küüni ja tappis ühe vasika. Tormi käes hukkus 70. aastane Juuli Nõu, kes oli hobuvankril teel koju Linnuse külla. Juuli püüdnud küll lähemasse tallu tormivarju minna, kuid ei jõudnud. Tuulehoog rebis maast lahti kadakamätta koos kividega ja paiskas selle kõrges kaares otse vankrisse. Juuli suri saadud löögist kohapeal. Tormikahjusid hinnanud valitsuskomisjoni otsuses nimetati loodusnähtust keerdtormiks. See jõudis suhteliselt lühikese aja jooksul teha laastamistööd umbes neljakümne ruutkilomeetrisel maa-alal. Kümne küla saja talu suvivili hävis peaaegu täielikult. Kuri ilm tegi palju pahandust ka mandril. Riisipere vallas said parajasti õues juttu ajanud kaks talutöölist pikselöögist surma. Saue vallas tappis pikne lagedal väljal kaheksaaastase karjapoisi. Mitmel pool läksid taluhooned tuleroaks. Maret SoorskFoto: 14-palliline urrugaan 1936. a juulis. Tormist, küll mitte nii hullusti, sai osa ka Kuressaare. Pühapäeval 26. juulil oli Kuressaare Eesti Seltsi juubelipidustuste teine ja aastalaada esimene päev. Seetõttu oli juba varakult linnas palju rahvast liikumas. Algselt Lossihoovi kavandatud pidulik aktus tuli tormise ilma tõttu lossis maha pidada, kuhu mahtus ainult osa huvilisi. Kontserdi ajaks oli raju üle läinud ja lauludel lasti õues kõlada. Samal ajal maal võttis torm kohati katastroofi mõõtmed. Urrugaan e orkaan, mille tugevuseks hinnati hiljem 14 palli, Tormikahjud