Saare Arhiivraamatukogu

Saare Arhiivraamatukogu on humanitaarse kallakuga avalik raamatukogu, kus säilitatakse Saaremaa-ainelisi trükiseid ja käsikirju.

Raamatukogu asutati Saaremaa Muuseumi filiaalina 1992. aastal. Raamatukogu ei tekkinud tühjale kohale. Kogule pani aluse 1865. aastal. Kuressaares (tollal Arensburgis) loodud Saaremaa Uurimise Selts (Verein zur Kunde Oesels), mille liikmeteks olid valdavalt baltisaksa päritolu ajaloohuvilised. Kőrvuti ajalooliste ja looduslooliste esemetega hakati koguma ka vastavasisulist kirjandust. Hiljem, kui seltsist kasvas välja Saaremaa Muuseum, läks ka seltsi raamatukogu üle muuseumile.

Kahjuks pole raamatukogu säilinud aja jooksul puutumatuna. 1935. aastal liideti selle uuem osa Kuressaare linnaraamatukoguga ja 1939. aastal toimetati muist väärtuslikust baltika-kogust Riigi Keskarhiivi. Peale Teist maailmasőda viidi hulk raamatuid Tallinnasse praegusesse Eesti Rahvusraamatukogusse, kust osa sellest kogust on nüüdseks Saaremaa Muuseumile tagastatud.

Saare Arhiivraamatukogu ülesandeks on koguda, säilitada ja kättesaadavaks teha vőimalikult täielik kogu Saaremaa-ainelisi raamatuid, perioodikat ja käsikirju. Pőhiliselt komplekteeritakse kogu Saaremaal eri aegadel ja praegu tegutsevate trükikodade ja kirjastuste toodangut ; Saare maakonna ja saarlaste kohta ilmunud tervikteoseid vői nende kohta andmeid sisaldavaid teoseid; Saare maakonnast pärit vői seal tegutsevate autorite loomingut.

 

Raamatufondis leidub lisaks Saaremaa-ainelisele kirjandusele rohkesti eri aegade őpikuid ja kalendreid ning vanemat vaimulikku kirjandust. Vanim raamatukogus säilitatav raamat on 1562. aastal Magdeburgis trükitud katekismus. Väärtuslikud on Saaremaa ajaloo ja kultuuriloo jaoks oluliste isikute autograafe sisaldavad raamatud, samuti maakonnas tegutsenud asutustele kuulunud ja nende templitega märgistatud trükised. Raamatukogus säilitatakse ka mitmete tuntud saarlaste (muusikapedagoog ja helilooja Joosep Aavik, advokaat Karl Palk, kirjanik Aira Kaal jt.) isikkogusid.

Perioodikakogu sisaldab läbi aegade Saaremaal ilmunud ajakirju ja ajalehti. Lisaks maakondlikele perioodikaväljaannetele säilitatakse siin omaaegsete sovhooside jt. ettevőtete infolehti ning praegu ilmuvaid vallalehti, samuti valik koolilehti. Kohalikule ajakirjandusele lisandub arvukas välis-eesti perioodika kogu. Vanim Saaremaal trükitud ajaleht – “Annoncenblatt” – pärineb aastast 1865.

Käsikirjakogu moodustavad valdavalt koduloolised uurimistööd. Arvukamalt on esindatud Albert Seppeli Saaremaa koolilugu ning Manivalde Jőgi Lääne-Saaremaa lähiminevikku käsitlevad uurimused. Samuti leidub siin Eesti kőrgkoolides kaitstud Saaremaa-ainelisi lőputöid ja kohalike koolide őpilasuurimusi; ülevaateid kohalikest arhitektuurimälestistest; etnograafilisi kirjeldusi; asutuste kroonikaid; saarlaste elulugusid ja suguvősa (muuhulgas Saaremaalt pärinevate baltisaksa suguvősade) uurimusi; mälestusi; päevikuid jm. Materjalid sisaldavad illustratsioone, osa käsikirju on esindatud valguskoopiatena.

Lugejate kasutuses on järgmised kataloogid:
– raamatud
(süstemaatiline, s.h. eraldi kirjandus Saaremaa kohta ja saarlaste personaalia)
– käsikirjad
(süstemaatiline)
– perioodika
(tähestikuline, s.h. eraldi Saaremaa, välis-eesti ja muu perioodika)
– separaadid ja autoreferaadid
(Saaremaa kohta, personaalia)

Lisaks neile artiklite kartoteegid:
– Saaremaa ja saarlased kohalikus ajakirjanduses enne 1940. a.
(süstemaatiline, personaalia)
– Saaremaa ja saarlased kohalikus ajakirjanduses peale 1940. a.
(süstemaatiline, personaalia)
– Saaremaa ja saarlased eesti ja välismaa ajakirjanduses
(süstemaatiline, personaalia)
– Saaremaa ja saarlased välis-eesti ajakirjanduses
(Saaremaa kohta, personaalia)

Raamatukogu materjale VÄLJA EI LAENUTA, neid saab kasutada kohapeal lugemissaalis. Avariiulil on valik teatmekirjandust ja sőnaraamatuid. Raamatukogus on valguskoopia tegemise vőimalus.