Mihkli Talumuuseum

Mihkli talumuuseum

Saaremaa läänerannikul, 3 km Kihelkonnalt Kuressaare poole asub Eesti üks omapärasemaid muuseume – Mihkli talumuuseum. Selle rajamiseks ei ole olnud vaja teha kogumistööd: lisaks täielikule hoonetekompleksile oli kohapeal säilinud rikkalik tarbeesemete kogu. Eksponeeritud esemed ja tööriistad on valdavalt valmistatud või kasutamist leidnud selle talu elanike poolt. Mihkli talumuuseumi sünnipäev on 5. veebruar 1959, mil talu viimane omanik Jakob Reht (1886–1969) andis ajaloolise hoonetekompleksi koos enamiku säilinud etnograafilise tarbevaraga tasuta üle toonasele Saaremaa Koduloomuuseumile, jäädes ise vastloodud talumuuseumi esimeseks töötajaks.

Mihkli talu on Viki küla vanimaid majapidamisi. Esimesed kirjalikud teated siin elanud inimestest pärinevad juba XVIII sajandi esimesest veerandist. 1711. aastal laulatati Wicki Peeter Reedaga ja see abielu panigi aluse talu elanike kaheksapõlvelisele sugupuule. Talu isalt pojale üleandmise kord katkes eesti rahvale keerulistel 1940. aastatel. Perepojad surid noorelt ning sõda ja kollektiviseerimine lõpetasid talu normaalse toimimise.

Ehituste poolest on Mihkli tüüpiline Lääne-Saaremaa talu, mis pakub huvi eeskätt oma mitmekesise hoonestuse poolest. Elumaja ja abihooned on paigutatud ringikujuliselt ümber keskõue, millest osa on eraldatud hirsaiaga ümbritsetud lilleaiaks. Kõikjal talu ümbruses kõrguvad põlised puud, mille küljest varem lõigati lammastele talveks lehiseid. Varasemad õlgkatused on XX sajandil asendatud roogkatustega.

Elumaja ( 1 )

Mihkli talumuuseum

Mihkli talu elumaja on pärimuse kohaselt ehitatud 1834. aastal. Poolkelpkatusega vundamendita palkehitis koosnes esialgu eeskojast, roovialusest köögist ja sisenemisel paremale poole jäävast toast ja toakambrist.

Eesti taluarhitektuuris on taoline elamutüüp omane peamiselt Saaremaa lääneosale. Laiemalt on roovialune taluehitistes levinud Kuramaal, Lääne-Leedus ja Ida-Preisimaal. Oletatavasti on Mihkli talu elamu ehitamisel eeskuju võetud Lätimaalt. Samas pole välistatud ka mõisate vahendav eeskuju. Mihkli talu puhul viitab tõenäolisele mõisate eeskujule sarnase roovialuse olemasolu Kihelkonna pastoraadihoones.

Põhjapoolne majaosa on juurde ehitatud 1864. aastal. Akna-ja ukseavasid on 19. sajandi lõpus kolmandiku võrra avardatud. Maja põhiosas on kasutatud tol ajal tavalist seakaelnurka, juurdeehitusel näeme üht puhasnurka.

Roovialuse seinad on aastakümnete jooksul kattunud paksu nõekorraga. Ahju kütmisel täitus köök suitsuga, mis juhiti ukse kohal olevate avade kaudu korstnasse. Kui taheti, et suits püsiks ruumis pikemat aega (näiteks liha suitsutamisel), suleti avad puust luukidega. Siin eksponeeritud esemete hulgas on muuseumi vanim eksponaat – 1788. aastast pärinev külimit.

Elutuba paikneb maja vanemas osas. Välja on pandud mitmesuguseid tarbeesemeid.

Ratastemaja  ( 2 )

Hoone on valmistatud kivist ja puust. Seina müüritud dolomiitplaadil olevast kirjast nähtub, et hoone on püstitatud 1849. aastal Peeter Rehti (1822–1897) eestvõttel, kes sel ajal ei olnud veel peremees. Puuosa kasutati hoburakmete ja sõiduvankrite ehk rataste hoiukohana. Kiviosa all asuvas keldris säilitati juurvilja, liha- ja piimasaadusi. Keldri peal on puutöötuba. Naturaalmajanduse tingimustes tehti võimalikult palju töid ise, hoones näeme tööriistu väga erinevailt aladelt.

Rehemaja  ( 3 )

Talu suurim hoone, 1843. aastal valminud paekivist ja palkidest rehemaja koosneb kolmest osast: rehealusest, rehetoast ja hobuselaudast. 1861. aastal lisandus juurdeehitusena nn. mesilaste hoone – mesindustarvete hoiuruum.

Saaremaa kesk- ja lääneosale iseloomulikult on selle hoone rehealune ja rehetuba ühelaiused. Seesuguse hoonetüübi levik viitab kunagistele tihedatele sidemetele endise Liivimaa kubermangu lõunaosaga. Siinsete ehitustööliste käigud Riiga ja selle lähemasse ümbrusesse olid võrdlemisi sagedased. Teadaolevalt on Mihkli peremeestest Lätimaal ehitustöödel käinud Peeter Reht, kelle eestvõttel on talus ehitatud suur osa tänaseni säilinud hoonetest.

Rehealust kasutati talvel loomalaudana. Talus kasutatud esemete kõrval näeme ka mujalt siia tooduid: Soomes valmistatud viljapeksugarnituuri, tuulimasinaid, viljasorteerijaid jm.

Suure ahjuga rehetoas kuivatati ja peksti vilja ning lõugutati linu. Kuna talus oli omaette elumaja, siis rehetuba elamiseks ei kasutatud. Elufunktsioonita rehed olid feodaalkorra ajal üsna harvaesinevad.

Kunagises hobuselaudas hoitakse mitmesuguseid sõidu- ja veovahendid.

Suure õunaaia rajas Mihklile eelviimane peremees Karl Friedrich Reht (1857–1937).

Saun ( 4 )

Võimalikku tuleohtu  silmas pidades asub saun muudest hoonetest eemal. Saartele iseloomulik, lahtise kerisega suitsusaun on ehitatud 1846. aastal (puuosa 1910).

Kolmest ruumist koosneva hoone eeskojas võidi talvekuudel hoida lambaid.

Vana hoone (vana ait) ( 5 )

Talu säilinud hoonetest vanim. Väliste tunnuste järgi kuulub 18. ja 19. sajandi vahetusse. Igal juhul ei ole hoone ehitamise ajal talus veel saagi kasutatud. Siin seisid viljakirstud ja hoiti õunu. Aidahoonel on kaugele etteulatuv räästaalune. Siin asus käsikivi, parandati tööriistu, leidsid varju töövahendid.

Uus hoone (uus ait) ( 6 )

on ehitatud oletatavasti 1842. aastal. Uus hoone on mitmeosaline, kambritega ait. Keskosas paiknevad eraldi ruumid riiete, liha ja kala ning vilja tarvis. Külgmistes eenduvates kambrites olid tüdrukute suvised magamisasemed.

Materjalina on kasutatud lammutatud vana elamu kambrite pikuti pooleks saetud palke. Aitade siseseintel on säilinud mitmesugused märkmed.

Mihkli talumuuseum

Rehemaja – paargu ( 7 )

Ühe katuse all on kõrvuti sepikoda, paargu (suveköök) ja paargukamber. Kiviosa on ehitatud 1854. aastal. Ehitamisel on kasutatud keskaegseid raidkive. Oletatavasti pärinevad need 1836. aastal lammutatud Kärla vanast kirikust. 1926. aastal ehitati maja otsa paargukamber, kus pruuliti õlut, aeti piima läbi ja mida vahel kasutati ka saunana.

Sepikojas näeme sepatööriistu ja mõningaid talumajapidamises vajalikke sepiseid. Seinal on puust nikerdatud naisepea, nn. Tusti Tiiu, mis pärimuse kohaselt on toodud XIX sajandi 2. poolel Kihelkonna rannal hukkunud Hollandi laeva kapteni kajutist

Laut ( 8 )

Teistest hoonetest eemal asub laut. See on ehitatud 1989. aastal varasema lauda eeskujul ning on kogu ansambli kõige hilisem ehitis. Hoones on muuseumi fondihoidla ja ruum koosviibimiste tarvis, suvekuudel toimuvad siin ajutised näitused.

Taluansambli kõrval asuv puhkeplats pakub meeldivat lõõgastust. Lapsed saavad lustida külakiigel ja mänguväljakul. Suveköögis võib piknikut pidada. Sama katuse all olevas saunas on etteteatamisel võimalik nautida traditsioonilise saaremaa kerissauna lõõgastavat mõju ja pehmust. Vajaduse korral saab pukktuuliku lähedusse püstitada ööbimiseks telgi.

Loodame, et meie väljapanekutega tutvudes saate ülevaate tükikesest Saaremaa eluolust.

Tere tulemast Mihkli Talumuuseumisse!