Johannes ja Joosep Aaviku Majamuuseum

Aavikute majamuuseum19. sajandi lőpul kuulus Kuressaares Sepa tänav 9 (hilisem Vallimaa 7) asuv majavaldus koos krundiga aednik Johann Brennerile (1834–92). Omaniku surma järel ostis selle Kuressaare kaupmees Jakob Aavik (Joosep Aaviku isa) oma vennale Mihkel Aavikule (Johannes Aaviku isa). 1. aprillil 1896 asuski Mihkel Aavik (1844–1909) siia koos abikaasa Anne (1849–1918) ja laste Aadu, Liisi ja Juuliga. Johannes Aavik elas oma vanematekodus kooliőpilasena aastail 1898–1902 ja hiljem, 1919–26 Saaremaa Ühisgümnaasiumis eesti keele őpetajana töötades. Vanemate surma järel jäid maja hooldajaiks őed Liisi (1885–1949) ja Juuli (1890–1959). 1961. aastast kuni surmani 1989 oli sama maja Joosep Aaviku kodu. 19. juunil 1992 avati siin Saaremaa Muuseumi filiaalina Johannes ja Joosep Aaviku Majamuuseum

Johannes Aavik

Silmapaistev keeleteadlane Johannes Aavik sündis 8. dets. 1880. a. Pöide kihelkonnas Randveres. Lőpetas Kuressaares gümnaasiumi (1902), őppis keeleteadust Tartu ülikoolis (1902–03), Nežini Ajaloo-Filoloogia Instituudis (1903–05) ning Helsingi ülikoolis (1906–10). Töötas prantsuse ja eesti keele őpetajana gümnaasiumides ja Tartu ülikoolis ning haridusnőuniku ja koolide peainspektorina haridusministeeriumis.
Johannes Aaviku elutööks oli keeleuuendus, mis oma ulatuselt ja mőjult on ainulaadne kogu maailmas. Keeleuuendusliikumise kőrgperioodil (1912–26) esitas J. Aavik oma pőhilised ettepanekud eesti keele struktuuri uuendamiseks ja sőnavara rikastamiseks. Ta lői kunstlikult kümneid uusi sőnu (näit. malbe, mőrv, naasma, relv, roim, uje, taunima, siiras jmt.), tema ettepanekul vőeti eesti keeles tarvitusele mitusada laensőna soome keelest ja eesti murdeist (näit. algupärane, avardama, edu, hetk, huvi, kiinduma, soodus jne.). Keeleuuendite ja uute sőnade kasutamist demonstreeris J. Aavik oma tőlketeoseis. Eesti keele őpetajana avaldas ta metoodilisi kirjutisi ja praktilisi keeleküsimusi käsitlevaid töid. 1944. aastal pőgenes Johannes Aavik koos perekonnaga Rootsi, kus jätkas oma viljakat filoloogitööd. Johannes Aavik suri 17. märtsil 1973 Stockholmis ja on maetud sealsele Metsakalmistule.

Joosep Aavik

Muusikapedagoog, koorijuht ja organist Joosep Aavik sündis 17. novembril 1899. Kuressaares kaupmehe perekonnas. Peale Kuressaare gümnaasiumi lőpetamist (1919) algasid muusikaőpingud Tallinna, hiljem Tartu Kőrgemas Muusikakoolis. 1927. aastal lőpetas Joosep Aavik Tallinna Konservatooriumi helikunstniku diplomiga, töötades seejärel Tartu Ülikooli kirikus organisti ja koorijuhina. 1929. aastal saabus J. Aavik tagasi Kuressaarde, kus temast sai Laurentiuse kiriku organist. Alates 1930. aastaist on Joosep Aaviku nimi lahutamatult seotud Saaremaa kultuurieluga: üle 50 aasta töötas ta siin muusikaőpetajana gümnaasiumis ja muusikakoolis, samuti koorijuhi, orkestri dirigendi ja organistina. Korduvalt oli ta valitud laulupidude üldjuhiks. On tegelenud ka heliloominguga. Joosep Aavik suri Tallinnas 20. novembril 1989. aastal ja on maetud Kuressaarde, Kudjape kalmistule.