Näitus “Viikingid enne viikingeid”

Aastatel 2008 ja 2010 avastati Saaremaal Salmel kahe eelviikingi-aegse (u 750 pKr) neediridadena säilinud laeva jäänused koos luustike ja muinasesemetega. Kogu maailmas teeb leiu ainulaadseks neisse maetute suur hulk (kokku 41 langenud sõdalast) ja matuseinventari rikkalikkus.
Salme matuselaevad on seni ainukesed omataolised Eestis ja nimetatakse viimaste kümnendite olulisemateks leidudeks viikingite uurimises. Nende laevade ainulaadsus ei ole oluline ainult Eesti kontekstis, vaid on suurt tähelepanu pälvinud nii Euroopas kui ka laiemalt maailmas. Võib öelda, et see leid on suisa ümber kirjutanud viikingiaegset ajalugu ja toonud päevavalgele uut infot viikingite sõjaretkedest.

Uuringud on nüüdseks kestnud 10 aastat ja jõudnud lõpule. Salme laevade leiud on jõudnud tagasi Saaremaale ja Saaremaa muuseumi käsutusse ning 21. mail 2021 avatakse Saaremaa muuseumis neist näitus “Viikingid enne viikingeid”. Suve teises pooles toimub Salmel koostöös Uppsala ülikooliga rahvusvaheline konverents “Viikingid enne viikingeid”.

Saaremaa muuseumi näitusel eksponeeritakse esmakordselt Salme viikingilaeva leidusid // Fotod: Maanus Masing / Saarte Hääl

Salme laevmatused on teaduslikus mõttes ainulaadsed. Laevade leiumaterjal –hauapanustena meestele kaasa pandud skandinaaviapärased mõõgad, vaalaluust mängunupud, kilbijäänused, nooleotsad jms – on Eesti ja lähiümbruse kontekstis erakordne.
Laevaleidude teaduslikku kaalukust alles hakatakse taipama. Muinaslaevad on üle-euroopalistes kogukondades saavutanud palju tähelepanu ja tähendusi. Saaremaa jaoks on laevad seni olnud eelkõige populaarne turismiatraktsioon alates esimese laeva leidmisest 2008. aastal. Salmel on täna võimalik näha laevade leiukohti, kuhu on installeeritud betoonskulptuur ja infostend.

Salme jõe ääres on 2011. aastast kolm puidust valmistatud muinassõdalase kuju, kelle pilk on suunatud üle jõe, muinaslaeva leiukoha poole, kuhu teised 42 sõdalast on maetud.

Tekst: Taniel Vares, Saaremaa muuseum