Näitus “Viikingid enne viikingeid”

Muinsuskaitseameti logo

Näitus „VIIKINGID ENNE VIIKINGEID“. Salme laevamatused – leiud, mis muutsid ajalugu.
21. mai 2021 kuni 2022 aasta lõpuni Kuressaare linnuses

Septembris 2008 tuli Tehumardi–Salme jalgrattatee kaablitrassi kaevetöödel päevavalgele inimluustike jäänuseid, mõõkade katkeid, neete, mängunuppe, täringuid jm. Arheoloogiliste päästekaevamiste käigus (juhatajad Jüri Peets, Külli Rikas ja Marge Konsa) selgus, et leiud pärinevad teetöödega osaliselt lõhutud laevmatusest (Salme I). Kuu hiljem satuti 50 m eemal Salme koolimaja juures trassitööde käigus veel teiselegi laevale (Salme II), mida uuriti aastatel 2010–12 (juhataja Jüri Peets). Salme teise laeva näol on tegemist tõenäoliselt Läänemere vanima teadaoleva purjelaevaga, mis pärineb umbes aastaist 700–750. Just purje kasutuselevõtt oli üks olulisi eeldusi pikemateks ülemere rüüsteretkedeks.
Kokkuleppeliselt peetakse viikingiaja alguseks aastat 793, mil Norra viikingid rüüstasid Inglismaal Lindisfarne’i kloostrit. Salme laevmatused on otseseks tõestuseks, et skandinaavia meresõdalased tegid relvastatud retki Läänemere idarannikule juba enne 8. sajandi lõppu. Tegemist on ainsa viikingiretkega või kunagise diplomaatilise missiooniga, millest on säilinud kindlad arheoloogilised jäljed.

Laevadesse oli maetud 41 (7+34) valdavalt Rootsist Mälari piirkonnast pärinevat viikingit, kelle kallid hauapanused viitavad nende kõrgele ühiskondlikule staatusele. Tegu on lahingus hukkunud sõdalaste ühishauaga, mis teeb Salme leiukompleksi ainulaadseks kogu maailmas. Praeguseks on eelviikingi- ja viikingiaegseid laevmatuseid Põhja-Euroopast teada kokku üle 600. Enamik neist kajastab matmist kodustes tingimustes, kus laevadesse pandi nii naisi kui mehi. Kuidas maeti mereretkel olnud sõjamehi, see oli kuni Salme laevmatuste leidmiseni teadmata.
Tänu Salme leidudele avaneb meile erakordne võimalus heita pilk viikingisõdalaste ellu: millist päritolu mehed ühte sõjasalka kuulusid, milliste laevadega mereretkel käidi, mida varustusena kaasa võeti, kuidas sõditi ja võõrsil oma hukkunuid maeti. Tõenäoliselt oli Salmele maetud sõjameeste seas ka viikingikuningas. Nimelt leiti ühe hinnalises sõjavarustuses maetu suust mängunupp, mis kujutab endast kuningat tolleaegses populaarses lauamängus hnefatafl. Kaasasündinud eripärana oli kuningal esimene kaelalüli koljuga kokku kasvanud. See takistas tal kaaslastega võrdselt sõdimast.

Rohkem kui 10 aastat on leiumaterjal olnud uuringutel Tallinna Ülikoolis ja seni suurele osale avalikkusele ligipääsmatu. Tänaseks on uuringud jõudnud lõpusirgele, leiud on tagasi Saaremaa Muuseumis. Nüüdseks juba avatud näitusel on eksponeeritud 150 originaaleset, mis pandi Valhallas elu jätku lootvatele viikingisõdalastele hauapanustena kaasa. Samuti on välja pandud Salme II laeva 1:10 mudel. Suurel ekraanil saab näha uuringutulemustel ja 1300 a tagusel Salme maastiku rekonstruktsioonil põhinevat 4-minutilist animatsiooni kui üht võimalikku tõlgendust Salmel toimunud lahingust.

Näitusega koos valmis kataloog, hulk leidudest inspireeritud viikingiteemalisi tooteid ja esemete koopiaid, mis on saadaval muuseumi poes.

Näituse koostas SA Saaremaa Muuseum.
Kuraator: Marge Konsa
Projektijuhid: Taniel Vares (Saaremaa Muuseum), Hälys Laanemäe ja Ott Sarapuu (Motor)
Näituse disain: Kadri Kaldam ja RailiPaling (KOKO arhitektid)
Graafiline disain: Erik Heinpalu (Motor)
Näituse teostus: Motor (Edgar Juhkov, Olle Järvekülg, Gertu Kallas, Tiit Kotsar, Lauri Laasik,
Kristiina Laurits, Annes Leht, Joosep Matjus, Ivo Metsmaa, Kertu Moppel, Margus Muld, Villu Plink, Reigo Rand, Jaana Ratas, Kristo Reisner, Veiko Salumäe, HerkkiSärkinen, Helen Västrik ja Piret Õunapuu)
Animafilm “Salme lahing 750 AD“: tootja SlowSolutions(Mattias Mälk ja Vesse Veering),
produktsioon Velvet (Kadri Ann Mikiver ja Gunnar Hunt), pealelugejaMirtel Pohla
Näituse toetajad: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja Muinsuskaitseamet


 

Lisainfot viikingite teemal