Muuseumiööl on Mihkli Talumuuseumi väravad tasuta valla 18. mail kell 18.00-22.00!
Tuleb juttu ja tegusid teemal suhtemustrid ning nautida saab folkmuusikat!
KAVAS:
Muuseumiööl viib meid muusikaliste mustrite rännakule Henrika Trave, kelle lood on inspireeritud Eesti pärimusmuusikast ja Saaremaa traditsioonilistest lauludest.
Kell 18.00 Reet Hiiemäe loeng-töötuba “Kirg, kadedus ja tasakaal – suhtemustrid Eesti pärimuses”
Reet räägib nii lembesuhetest kui üldisemalt sotsiaalsetest suhetest – suhteideaalidest, suhteprobleemidest ja suhete korrastamise võtetest pärimuse pilgu läbi. Praktilises osas saavad kuulajad suhetega seotud loitsust puslet laduda.
Kell 19.30 Merili Metsvahi loeng „Abielu ja perekonna ajalugu Eestis muinasajast varauusajani“
Merili tutvustab oma ettekandes ajaloolisi ja folkloorseid allikaid eesti perekonna ajaloo kohta ja vastab muu hulgas järgmistele küsimustele: Mida saab naise ja mehe positsiooni ning nendevaheliste suhete kohta järeldada keskaegsete seaduste ja regulatsioonide põhjal? Millised suhtemustrid joonistuvad välja rahvakombestikus ja folklooris? Kuidas pärisorjad mõisnikult abiellumisluba küsimas käisid? Mida tähendasid 17. sajandi eesti keeles abimees ja abinaine?
Nii Merili Metsvahi kui Reet Hiiemäe on uurinud suhete peegeldusi pärimuses ja on kaks sellel teemal kahtlemata kõige pädevamat uurijat Eestis.
Reet Hiiemäe töötab Eesti Kirjandusmuuseumis vanemteadurina, temalt on ilmunud mitmeid raamatuid maagiast ja üleloomulikest võtetest ning nende nähtuste seostest sotsiaalsete suhetega, näiteks “Eesti rahvatarkused kodust, loodusest, tervisest ja suhetest“ (2017), „Armastus Eesti rahvapärimuses“ (2015) ja “Ended ja ennustused Eesti rahvausundis“ (2013).
Merili Metsvahi on Tartu Ülikooli vanemteadur, tema uurimisteemadeks on olnud eesti rahvausund, libahundipärimus, naise eesti rahvaluules ja perekonnaajalugu. Näiteks on ta kirjutanud sellest, kuidas mitmed suhteid/perekonda puudutavad kujutelmad (nt. esimese öö õigus) on olnud hilisema kirjanduse ja kultuurikonteksti mõju, ning ei ole Eestis tegelikkuses eksisteerinud. Hiljuti ilmus Merilil raamat “Sõsara sõrmeluud” (2018), kuhu on koondatud valik naistegelastega muinasjutte.