Saaremaa Muuseum

SIHTASUTUS

Kuressaare linnus

avatud kuni 18.00

Aavikute maja

avatud kokkuleppel

Mihkli talu

avatud kokkuleppel

Sihtasutuse kantselei

E-R 09.00-17.00

Lossihoov 1
93810 Kuressaare

  • Saaremaa Muuseumi uus veebileht.

Saaremaa Muuseum Uudised „Wiiralt. Armastus Strasbourg’is/Pariisi kollektsioon” lossis alates 30. märts

„Wiiralt. Armastus Strasbourg’is/Pariisi kollektsioon” lossis alates 30. märts

 

Alates 31. märtsist on Kuressaare lossi keldrikorrusel avatud näitus Eduard Wiiralti varasematest töödest, tema esimesest Pariisi perioodist.

Kuressaares on väljas 25 tööd, mille omanikuks on Soome helilooja Juhani Komulainen. Kogu omanik külastab näituse lisaürituse raames ka ise Kuressaaret.

Näitus kannab võibolla segadusseajavalt kaht alapealkirja: . Tööd kuulusid arvatavasti Wiiralti sõbratarile Nelly Stultzile, kellega eestlasest kunstnikul oli romaan 1931. aastast 1933. a kevadeni, mil Wiiraltit tabanud hingeline ja füüsiline kriis sellele lõpu tegi.

Stultz ise aga oli värvikas, silmapaistev naine, Strasbourgis tuntud kunstnik ja konstikollektsionäär, muusik ja luuletaja, kes korraldas 1931 Wiiralti teoste müüki Strasbourgis ning 1932. aasta mais seal ka tema isikunäituse.

  1. aasta suvel Strasbourgis lõi Wiiralt ühe oma tuntumatest töödest – „Kabaree”. Ka „Lamav akt” ja „Istuv naine” on samas valminud.

Näitusel eksponeeritavad tööd pärinevad aastatest 1926-1934 ning peamiselt Pariisist. Graafika kõrval kuulub kogusse ka joonistusi, akvarelle ja monotüüpiaid, mis moodustavad unikaalse, Wiiralti tuntud loomepärandiga tihedalt põimuva materjali.

Põnevaimaks kunstileiuks võib kõnealuses kollektsioonis pidada kunstniku poolt aastatega 1937/1950 dateeritud „Lamavat tiigrit”, mis on kahe varem teadaoleva samanimelise teose (1937 ja 1950) vahepealne haruldane versioon. Esitletud on ka kõik kolm kuivnõeltehnikas teostatud „Lamavat tiigrit”.

Wiiralti tuntuimatest teostest on näitusel esil veel „Põrgu” koos visanditega, samuti kunstniku üks viimistletumaid töid, autoportreeline värviline joonistus „Viiuldaja”.

Wiiralti teoseid on enim Eesti Kunstimuuseumis, aga ka Tartu Kunstimuuseumis, Pariisi rahvusraamatukogus, Viini Albertina muuseumis, Helsingi kunstimuuseumis Ateneum, Peterburi Ermitaažis jne. Wiiralti sünnist möödub sel tänavu 120 aastat.

Wiiralti tööde väljapanek Kuressaare lossi keldrikorruse näitusesaalis jääb avatuks 1. juulini.

Palju varem, 3. mail aga on kõik huvilised oodatud lossi teemaõhtule „Wiiralti elu ja looming, Pariis ja dekandents”, mida viivad läbi Mai Levin ja Mark Soosaar. Kohal on ka kogu omanik Juhani Komulainen.