2013. aastal lisandus Saaremaa muuseumi kogusse 1786 uut eksponaati. Suurema osa neist moodustavad mitmesugused arheoloogilised leiud nii Kuressaare lossihoovist, linnast, Pöide kiriku juurest kui ka Võlla Leedumäelt Muhust.
Eelmise aasta algul lisandus muuseumi kogudesse huvitavat kino- ja filmiteemalist materjali Arvo Sirelilt, Johann Steinbergilt ja Ilmar Põldemaalt. Teatavasti tähistati 2012. aastal eesti filmi 100. juubeliaastat ning seetõttu kogusime erilise tähelepanuga just selle valdkonna mälestusi-materjale.
Ootamatu täienduse saime oma kogusse Kanuti ennistuskojast, kus 1651. aastast pärineva kiriku korjanduskasti ja Kaarma altarikapi puhastamisel tuli välja kolm münti. Vanim leid oli artig, mis pärineb Tartu piiskopi Dietrich III Damerovi ajast (1379–1400). Muuseas, need mündid on linnuse kapiitlisaalis kõigile vaatamiseks välja pandud.
Haruldasi esemeid saime veel Peeter Priskele (1904–83) kuulunud Hääle talust Abruka saarel. Esiletõstmist väärib Kaitseliidu Kotkaristi kuldrist koos originaalkarbiga. See aumärk annetati Peeter Priskele 24. veebruaril 1938. Äramärkimist väärib veel Kuressaarest leitud tsaariaegne alkoholipoe silt kirjaga “Продажа на выносЬ водочных изделий”. Peale sildi vanuse on silt omamoodi huvitav ka näitena tolleaegsest taaskasutusest: nimelt kumab põhiteksti alt läbi varasem ärisilt kirjaga “Л. Иссаева”.
Varasema ajaloo uurijaile on aga kindlasti huvipakkuv muuseumi kogusse lisandunud Torgu valla kogukonnakohtu protokolliraamat aastaist 1821–1833. See hästi säilinud, loetava käekirjaga dokument valgustab äsja vabaks saanud talupoegade tegemisi ning nende tõe ja õiguse otsinguid.
Arvi Truu kaudu jõudis muuseumisse huvitava legendiga postisaadetise kott. Selle kotiga on ilmselt enne 1892. aastat saadetud kahe rubla väärtuses saadetis Tutku perelt Karja mõisast Ameerikasse New Yorki perepojale Jaan Grepile (1866–1892?). Ameerika purjelaeva tüürimees Jaan hukkus aga Põhjamerel 1892. a paiku ning temast järelejäänud vara saadeti Riiga. Sealt jõudsid asjad Jaan Grepi sugulasteni; mitmed neist asjadest on juba varem muuseumi jõudnud.
Aasta lõpus saabus mullune kaugeim annetus – Elke Buschilt, kes elab Saksamaal Dortmundis. Tänu temale jõudsid pärast 95-aastast vaheaega Saaremaale siinse kunagise talurahvaasjade komissari Julius Sanderi (?–1916) ametimärk ja -kett. Talurahvasõbralik riigiametnik on ajalukku jäänud eelkõige Audaku ja Pilguse ravila rajamise algataja ja korraldajana. Tema tütar Larissa (1891 Venemaa – 1974 Celle) abiellus 1918. aastal Saaremaal metsaülem Adolf Kreutzeriga (1891–1969), kes oli siia sattunud Saksa okupatsioonivägede koosseisus. Proua Buschi pere oli olnud Saksamaal Kreutzerite hooldaja nende eluloojangul.
Põnevat materjali laekus aasta jooksul muidugi veel ning kõige selle eest suur aitäh meie tublidele annetajatele!
Priit Kivi
Saaremaa muuseumi peavarahoidja